Järvamaalt pärit baltisaksa kunstniku pildilooming provotseerib alastusega

Foto: Kumu

Kumus avati sel nädalal Elisàr von Kupfferi ja Jaanus Samma näitus baltisakslaste ja eesti talupoegade unistustest, ihadest ja kirgedest.

Esimest korda jõuab Eestisse Järvamaalt, Ambla lähistelt pärit baltisaksa kunstniku, kirjaniku ja mõtleja Elisàr von Kupfferi (1872–1942) pildilooming, mis pakub haruldast sissevaadet 20. sajandi alguse ühiskondlikesse raputustesse ja religioossetesse utoopiatesse, kunstniku lapsepõlve Eestimaal ja homoerootilisse omailma. Kupfferi maalid on näitusel dialoogis nüüdiskunstniku Jaanus Samma teostega, mis uurivad eesti talupoegade seksuaalsust. Näituse kuraatorid on Andreas Kalkun, Kadi Polli ja Hannes Vinnal.

Näitusel on väljas Elisàr von Kupfferi antiigi ja renessansi mõjudega sümbolistlikud, enamasti religioosse alatooniga maalid, aga ka varases nooruses loodud Eestimaa vaated, mis kujutavad talle olulisi mälupaiku. Koos Kupfferi loominguga on eksponeeritud Jaanus Samma eesti rahvakultuuri aineline looming. Vanemate teoste kõrvale on Samma näituse jaoks loonud uue videoteose „Õndsate selge ilm“, mis tõukub Kupfferi peateosest, samanimelisest 25-meetrisest panoraamist, mis on eksponeeritud Monte Verità fondi muuseumikompleksis Šveitsis. Samma teost täiendab Karl Joonas Alamaa maalähedane ruumiinstallatsioon „Piiratud lõbu“.