30. korda peetavast Maamessist võtab osa ettevõtteid ka Järvamaalt

Järva Teataja
Copy
Idüll Järvamaal Wile alpakafarmis.
Idüll Järvamaal Wile alpakafarmis. Foto: Kuido Saarpuu

18.-20. aprillil toimub Tartu Näituste messikeskuses rahvusvaheline maamajandusettevõtteid tutvustav Maamess, mis võõrustab sedapuhku 460 eksponentettevõtet üheksast riigist ja laiub 70 000-ruutmeetrisel näituseväljakul. Eesti maamajanduse aasta tippsündmus on jõudnud olulise verstapostini ning on külastajatele avatud 30. korda.

Maamess on põllumajanduses, metsanduses, aianduses ning toidutööstuses tegutsevate erialainimeste, kuid ka tehnikahuviliste, aiapidajate ning heast kohalikust toidust lugupidavate inimeste kohtumispaik. 1993. aasta sügisel, kui toimus esimene Tartu Näituste aktsiaseltsi poolt korraldatud põllumajandusnäitus, toona veel Agro Tartu nime kandnud mess, tehti ettevõtte asutaja ning juhataja Alo Pettai sõnul plaane ka teiste maamajandusvaldkondade messide korraldamiseks ja nii kutsutigi ellu kaks aastat hiljem puidutöötlemis- ja metsandusnäitus Mets ja Tartu Toidumess ning veel kaks aastat hiljem aiandusnäitus Aias ja Õues. Maamess, nagu me seda täna teame, sündis 1997. aastal pärast messide kokku liitmist üheks tervikuks. „Otsus võimaldas hakata messi laiendama, sest mitmekesisem temaatika pälvis üha rohkemate ettevõtete ja külastajate huvi, ühtlasi tõi messile osalejaid ka piiri tagant,“ meenutas ta. Tõuke otsustavaks sammuks andsid toona rootslased, sest Rootsis Jönköpingis asuv Elmia AB messikeskus oli 1990. aastatel üks Tartu Näituste aktsionäre ning aitas Tartus messiäri käivitada. Messi nime eest on korraldajad tänulikud aga eksponentidele ja külastajatele, sest toona kujunes messi nimi kõikide oma alateemadega ühiselt nelikmessiks, mis vajas palju selgitamist. Rahvas hakkas aga seda kutsuma Maamessiks, mis on suupärane ja iseloomustab hästi messi olemust.

Maamess on aastakümnetega aga niivõrd palju mahult ja sisult kasvanud, et pelgalt messi definitsioonist selle kirjeldamiseks korraldajate arvates ei piisa, sest Maamessist on saanud üks tähtsündmustest, mille külastamine on iga-aastane traditsioon. „Maamess toob kokku suur- ja väikeettevõtjad, kuid ka potipõllumehed ja erametsaomanikud. See, et Maamessil on uudistamist nii suurettevõtjal kui väiketegijal on samuti taotluslik. Rahvas saab aina jõukamaks ning kaasaegset tehnikat soetavad suurtootjate kõrval ka mikroettevõtted või hoopis eraisikud, kes vajavad maakodusse näiteks väiketraktorit,“ kirjeldas Pettai ning lisas, et Maamess on mõeldud eelkõige küll spetsialistile, kuid oma osa kannab ka maaelu ja maal töötamist tutvustav pool ning korraldajatel on hea meel näha, et messi külastatakse koos järeltulijatega, kellest paljudest saavad kindlasti tulevikus tegijad nii põllumajanduses, metsanduses, aianduses kui toidutööstuses. „Põlvkonnad vahetuvad ning pealekasvu on tarvis koolitada, Maamessil on loodetavasti langetatud nii mõnigi karjäärivalik,“ ütles ta.

Head meelt valmistab korraldajatele, et messil on esindatud ettevõtteid kõikidest Eesti maakondadest ning ka külastajaid sõidab kokku igast Eestimaa nurgast. Järvamaa ettevõtetest osalevad Maamessil Arctic Finland House OÜ, Eesti Piimandusmuuseum SA, Farm In Productions OÜ, Farm24 OÜ, Järvamaa Kutsehariduskeskus, Latter NT OÜ, Linery OÜ, Thermoarena OÜ, Tööriistamarket / Järva Tarbijate Ühistu, TS-Hydraulic OÜ ja Wile Farm / Tonovan OÜ.

Pettai kinnitab, et Maamessi edu taga on järjepidevus. „Eksponentide põhituumiku moodustavad ettevõtted, kellega on aastatepikkune suurepärane koostöö ning ka messi korraldusmeeskond on olnud stabiilne, võimaldades üles ehitada usalduslikud suhted. Täname kõiki ettevõtteid ja külastajaid, kes on 30 aasta jooksul Maamessil osalenud,“ rõhutas ta.

Maamessi veab üks Eesti kogenumaid messide projektijuhte Margus Kikkul, kes on Tartu Näitustes töötanud ettevõtte loomisest saati ning olnud koos Alo Pettaiga kümnekonna messi käimatõmbaja. Maamessi üldkorralduse võttis ta ettevõttesisese rotatsiooni korras enda kanda 2010. aastal, kuid ettevõtte projekti- ja müügijuhina hoolitsenud messi käekäigu eest alates algusest. „Aastate jooksul on Maamess kasvanud kordades. Esimestest messidest võttis osa sadakond peamiselt Eesti ettevõtet, kolmekümne aastaga on mess muutunud rahvusvaheliseks põllumajandust ja maaelu tutvustavaks esindusürituseks,“ kirjeldas Kikkul.

Maamessi projektijuht märkis, et messi kaubamärgiks on saanud selle mastaap, kuid teisalt ka kompaktsus, sest 70 000-ruutmeetrisele maa-alale on paigutatud niivõrd palju erialaettevõtteid. Samalaadsed Skandinaaviamaades toimuvad messid, näiteks rasketehnikamess Finnmetko Soomes ja metsandusmess Elmia Wood Rootsis on kitsama fookusega ning eksponentide koguarvult väiksemad, kuid laiuvad kordades suurematel maa-aladel ning vajavad külastamiseks rohkem aega. Ennekõike on projektijuhi sõnul aga korraldajatel vastutusrikas ülesanne jälgida, et Maamess püsiks temaatikas. „Kesksel kohal on muljetavaldav tehnikanäitus, kus esitletakse põllu- ja metsamasinaid, farmiseadmeid, hooldustehnikat ning kus on esindatud ka toidutootjad, aiandusega seotud ettevõtted ning messitemaatikaga kattuvad tugiteenused,“ loetles Kikkul ja lisas, et „üheskoos eksponentidega on eesmärk hoida fookus rangelt maamajandusel ning ühiselt korraldada suursündmus, kuhu on asja igal valdkonnas tegutseval spetsialistil, kuid ka teistel,“ kirjeldas ta.

Messikorraldajad on üle elanud mitu kriisi, millest raskeim ehk koroonapandeemia pani Maamessi sootuks 2020. ja 2021. aastaks pausile. Ka viimaseid aastaid on iseloomustanud üsna turbulentne ärikeskkond. „Maamessi korralduses on selle ilminguks mullusest pisut suurem huvi messil osalemise vastu, sest turul on näha muudatusi. Pildile on ilmunud mitmeid uusi tegijaid, kes püüavad heitlikus majanduskeskkonnas turuosa leida ja messi maksimaalselt selle huvides turundusplaanidesse rakendada. Näituseväljaku suurus paneb aga piirid ette ning tänavu ei saanud me kõikidele huvilistele näitusepinda pakkuda,“ sõnas Kikkul. Kuigi Maamessi formaat on aastatega paika saanud, ei tasu projektijuhi sõnul siiski arvata, et mess igal aastal ühetaoline on. „Messide puhul on väga tavaline „verevahetus“, näiteks on tänavu Maamessile registreeritud 460 eksponendist 135 sellised, kes mullu ei osalenud. Erinevalt maailma suurimatest põllumajandus- ja metsandusmessidest toimub Maamess igal aastal ja sellest tulenevalt osalevadki mitmed suured tegijad kohalikul messil samas rütmis ehk üle aasta või harvem,“ selgitas Kikkul.

Ka välismaistes messikalendrites on Maamess omal kohal, seda Alo Pettai sõnul eeskätt aastaid väldanud teavitustöö tulemusel ning ka tänu messi kuulumisele Euroopa suuremate põllumajandusnäituste korraldajate liitu Eurasco, mis sai pärast pandeemiat uue hingamise ning aitab erinevate riikide messikorraldajatel kogemusi vahetada ja seeläbi messe arendada. Ühtekokku on tänavu Maamessil esindatud üheksast riigist pärit ettevõtteid. Plahvatuslikku tõusu on korraldajate sõnul näidanud lätlaste huvi Maamessi vastu. Kui eelmisel aastal võttis Maamessist osa 11 lõunanaabrite ettevõtet, siis tänavu juba 20. Ühtekokku moodustavad välisettevõtted Maamessi eksponentidest kümnendiku, esindatud on lisaks Eestile ka Soome, Läti, Leedu, Poola, Ukraina, Tšehhi, Austria ning Saksamaa ettevõtted. „Kui valdavalt on välisriikide ettevõtted „omal käel“ tulijad, siis Ukraina esindamine messil on Ukraina Suursaatkonna ettevõtmine tutvustamaks riigi toidutootjaid ning leidmaks kohalikke koostööpartnereid toodete edasimüügiks. Tulevikku silmas pidades on meie eesmärk luua rohkeim suhteid erinevate organisatsioonidega, et muuta Maamessi veelgi rahvusvahelisemaks ning tuua teemadena rohkem esile talutoitu ja maaturismi,“ ütles Pettai.

Ettevõtete suur huvi Maamessi vastu avaldab positiivset mõju ka sidusvaldkondade tegijatele, kelle all peab Kikkul silmas messi teenindavaid teenusepakkujaid nagu stendiehitus-, turundus-, reklaami-, majutus-, toitlustus- ja transpordiettevõtted. „Kasu lõikab sellest terve piirkond ning ootame pikisilmi melu, mis Maamess Tartusse toob. Kuivõrd Tartu on 2024. aastal Euroopa kultuuripealinn, saame kindlasti ka Maamessil tänavu võõrustada sise- ja välisturiste, kes varem Maamessi külastanud ei ole,“ hindas ta.

Nagu traditsiooniks on saanud, võõrustab Maamess ka tänavu raiesportlasi, kes võtavad mõõtu raiespordi hooaja avavõistlusel Kevadkarikas. Samuti saab uudistada veiseid, lambaid ja alpakasid. Küll aga tuleb Maamessi projektijuhi sõnul silmas pidada, et messi ülesehitus on võrreldes varasemaga pisut muutunud ning loomad leiab uuest asukohast, sinna juhatavad vastavad viidad ning kuna Maamess on niivõrd suurel maa-alal, tasub ka kodus eeltööd teha. Maamessi asendiplaan ning osalejate nimekiri on leitavad messi veebilehelt.

Maamess algab Tartu messikeskuses neljapäeval, 18. aprillil ning kestab kolm päeva. Mullu käis seitsmel hektaril laiuvat messi uudistamas üle 45 000 külastaja.

Tagasi üles