Riigimetsas algas istutushooaeg: Järvamaal mulda jõuab tänavu 1,2 miljonit puud

Järva Teataja
Copy
Metsa istutamine. Pilt on illustreeriv.
Metsa istutamine. Pilt on illustreeriv. Foto: Elmo Riig

Soojemate ilmade saabumisega algas riigimetsas kevadine istutusperiood mullusest pisut varem, uue metsapõlve rajamiseks jõuab tänavu mulda paarkümmend miljonit puutaime.

Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) metsakasvatustalituse juhataja Toomas Väädi sõnul pannakse tänavu mulda 21 miljonit uut puud: 9,7 miljonit kuuske, 8,5 miljonit mändi, 2,1 miljonit kaske ja 0,7 miljonit sangleppa. Kevadel istutatakse 19,6 miljonit taime ning sügisel 1,4 miljonit.

„Alustame tänavu nädalajagu mullusest varem, sest ilm soosib – maapind pole enam külmunud ja võimaldab töödega pihta hakata. RMK paneb puud kasvama kokku 9300 hektaril. Lisaks jätame 15-20% raiesmikest looduse kujundada neis paigus, kus on soodsad tingimused, et ala uueneb sobilike puuliikidega ise,“ märkis Väät.

Kõige rohkem puid on planeeritud istutada tänavu Lääne-Virumaale (2,7 mln), Pärnumaale (2,6 mln) ja Ida-Virumaale (2,2 mln). Järvamaale istutatakse 1,24 miljonit puud, neist 305 000 mändi, 775 000 kuuske, 119 000 kaske ja 50 500 sangleppa.

Istutustööde igapäevase korraldamisega tegeleb 31 RMK metsakasvatajat, istutamiseks on riigihankega käed löödud enam kui saja töövõtjaga, samuti istutavad metsa RMK töötajad. Kuna istutada tuleb suhteliselt lühikese aja jooksul ning lõviosas käsitsi, on kevadel metsas sellega ametis üle 1500 inimese üle Eesti.

Lisaks inimkätele on riigimetsa istutamas ka kuus istutusmasinat, mille abil pannakse kevadest sügiseni kasvama umbes miljon taime. Peamiselt istutab masin märgadel ja keerulise pinnasega kohtades, kus käsitsitööd on raskendatud teha. Masin teeb ühe võttega mätta ja istutab kohe ka taime.

Masinate abi kasutab RMK ka maapinna ettevalmistusel, olgu selleks vagude tegemine kuivadel aladel või spetsiaalse lapilööjaga ja mätastajaga pisikeste kõrgendike tekitamine parandamaks puude kasvutingimusi.

Riigimetsa jõudvad taimed on kõik pärit RMK enda kaheksast taimlatest. Taimed omakorda on kasvatatud kõige kvaliteetsemast seemnest, mis on kogutud parimate omadustega puudelt. RMK hoida on Eesti riiklik seemnevaru ning lõviosas uuendatakse Eestis metsa RMK varutud ja sertifitseeritud seemnest kasvatatud puudega.

Aasta-aastalt on RMK tõstnud konteinertaimede ehk nn potitaimede osakaalu, mis nüüd küündib juba ligi 60%-ni. Konteinertaimede eelis avajuursete ees seisneb lisaks lihtsamale istutamisele selles, et need hoiavad nii istutuse eel kui ka järgselt paremini niiskust, olles seega põuale vastupidavamad.

Mardikast kahjuri ehk männikärsaka eest kaitsmiseks töödeldakse taimi juba taimlates nii vaha kui ka liivaga, hirvlaste peletamiseks aga pritsitakse noori puid metsas lambarasva sisaldava tõrjevahendiga.

Toomas Väät rõhutab, et istutamine on metsa kujundamisel alles esimene samm – füüsiliselt raske, kuid olemuselt lihtne. Pärast istutamist on esimesel neljal-viiel aastal vaja taimede ümbert korduvalt heina ja hiljem võsa eemaldada.

Istutatakse alati kasvukohale enim sobivat puuliiki, kuid alati lisab loodus midagi ka omalt poolt ning hilisemate hooldustööde käigus kujundatakse enamasti välja segamets. Segametsade senisest suurem osakaal on üks RMK arengukavast lähtuvatest ning elurikkust toetavatest tegevuseesmärkidest. Suur okaspuude osakaal istutamisel täidab jällegi kliimaeesmärke, sest okaspuudest saab suuremal määral kestvustooteid, mis süsinikku kauem n-ö lukus hoiavad.

RMK investeerib metsakasvatusse sel aastal 25 miljonit eurot, millest 13,3 miljonit kulub maapinna ettevalmistuseks, taimedele, istutustöödeks. 11 miljonit kulub metsauuenduse ja noore metsa hooldamisele ning valgustusraiele ning üks miljon kulub metsakaitsetöödeks, peamiselt taimede pritsimisele ulukikahjustuste vältimiseks.

Tagasi üles