Järvamaal on raskete nakkushaiguste vastu kaitseta enam kui 15 protsenti väikelastest

Järva Teataja
Copy
Laste vaktsineerimine on raskete nakkushaiguste ära hoidmisel väga oluline.
Laste vaktsineerimine on raskete nakkushaiguste ära hoidmisel väga oluline. Foto: Shutterstock

Terviseameti andmetel on Eesti laste hõlmatus riikliku immuniseerimiskava vaktsineerimistega COVID-19 pandeemia järel järsult langenud. Vaktsineeritus on vähenenud ka Järvamaal, kus ligikaudu 15% 2-aastastest lastest on leetrite, mumpsi ja punetiste vastu õigeaegselt vaktsineerimata. Teiste vaktsineerimistega on hõlmatus veelgi väiksem.

Kui veel 2014. aastal ületas laste vaktsineerimisega hõlmatus Eestis kõigi olulisemate riikliku immuniseerimiskava vaktsiinide lõikes WHO soovituslikku 95% ja püsis 2021. aastani üle 90%, siis viimastel aastatel on vaktsineerimisega hõlmatus järsult langenud ja jääb praegu sõltuvalt vaktsiinist keskmiselt vaid 73-85% vahele.

„Laste hõlmatus immuniseerimiskava vaktsiinidega oli väikses languses juba enne COVID-19 pandeemiat, kuid pandeemia ajal ja selle järel on hõlmatus järsult langenud. Praeguseks on see jõudnud kriitilise piirini, kus oht uute haiguspuhangute tekkeks on väga suur,“ ütles Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna juhataja Kärt Sõber. „Tänu vaktsineerimisele ei ole mitmeid haigusi Eestis juba ammu nähtud - näiteks difteeriat ei ole avastatud alates 2001. aastast ning lastehalvatust alates 1961. aastast,” lisas Kärt Sõber.

Järvamaal oli 2023. aasta seisuga 2-aastastest lastest leetrite, mumpsi ja punetiste vastu vaktsineeritud 85% ning difteeria, teetanuse, läkaköha, poliomüeliidi, Haemophilus influenzae tüüp B ja B-viirushepatiidi vastu 82,6%. 8-aastastest lastest vaktsineeriti õigeaegselt difteeria, teetanuse, läkaköha ja poliomüeliidi vastu 74%. 14-aastastest oli leetrite, mumpsi ja punetiste vastu õigeaegselt korduvvaktsineeritud 69% ja 16-aastastest difteeria, teetanuse ja läkaköha vastu korduvvaktsineeritud vaid 65%.

Kokku on 2023. aasta seisuga Eestis ligikaudu 25 000 kuni 16-aastast last õigeaegselt vaktsineerimata. Ekspertide hinnangul tähendab see suurt ohtu uute haiguspuhangute tekkeks.

Eesti Perearstide Seltsi juhi dr Elle-Mall Sadraku sõnul ei tea ega mäleta enamik lapsevanemaid täna enam, mida difteeria, teetanus, leetrid või lastehalvatus tähendavad ja seetõttu ka alahinnatakse haiguste tõsidust. „Soovitame kõigil vaadata koos oma perearsti või pereõega üle, milliste vaktsiinide tegemine kas pandeemia või mõne muu põhjuse tõttu edasi lükkus või ära jäi ning teha need esimesel võimalusel. Lisaks vaadake üle ka enda vaktsineerimised ja vajadusel ajakohastage kaitset,” soovitas dr Sadrak.

Riikliku immuniseerimiskava järgi peaksid lapsed saama esimeseks eluaastaks vaktsineeritud tuberkuloosi ja rotaviirusnakkuse vastu ning kolm vaktsiinidoosi difteeria, teetanuse, läkaköha, poliomüeliidi, Haemophilus influenzae tüüp B ja B-viirushepatiidi vastu. Teiseks eluaastaks peaks laps olema vaktsineeritud leetrite, mumpsi ja punetiste vastu.

Paljud nakkushaigused muu hulgas difteeria, poliomüeliit, läkaköha ja rotaviirusnakkus on eriti ohtlikud väikelastele. Lapse vaktsineerimata jätmine või vaktsineerimise edasi lükkamine suurendab haigestumise ja eluohtlike tüsistuste tekkimise riski.

Riikliku immuniseerimiskava eesmärk on tagada laste ja noorukite õigeaegne vaktsineerimistega hõlmatus. Selleks hangib riik kõik kavas ettenähtud vaktsiinid. Eestis võimaldatakse tasuta vaktsineerimist lastele ja noortele tuberkuloosi, B-viirushepatiidi, rotaviirusnakkuse, difteeria, teetanuse, läkaköha, punetiste, leetrite, mumpsi, lastehalvatuse, HPV ja b-tüübi hemofiilusnakkuse vastu. Täiskasvanuid vaktsineeritakse difteeria-teetanuse vastu iga kümne aasta tagant. Samuti võimaldatakse tasuta gripivaktsiini riskirühmadele, sh kuni 7-aastastele lastele.

Vaata lisaks: www.vaktsineeri.ee.

Tagasi üles