Suusakaksikud rühivad käsikäes üha kõrgemasse tippu

• Koos tegemine toob edu igal alal
• Kodu ja perekond tähendavad väga palju
• Olümpiamängude nimel tuleb kõvasti pingutada

Kui president Alar Karis mõne nädala eest Järva valda külastas, esitas ta vallavanem Toomas Tammikule küsimuse, kes on nende valla kuulsaimad nimed. Tammik vastas, et esmajoones muidugi kirjanik Anton Hansen Tammsaare. Teisena nimetas ta aga suusakaksikuid Kaidy ja Keidy Kaasikut, kes on nii väikesest kohast nagu Aravete jõudnud tippsortlastena välja olümpiamängudele.

Eelmisel nädalal kutsusid suusakaksikud oma pere ja toetajad Jäägri villasse, kus andsid edasi kindla sõnumi, et märtsis lõppenud hooaeg täitis kõik nende ootused ja kohe-kohe on algamas nende elus uus etapp, kus nad suusatavad juba võidu maailma paremikku kuuluvate naistega. «Teeme seda ikka koos nagu siiani,» sõnasid nad.

Kaksikute isa Reimo Kaasiku ütles, et neidude sportlikest tulemustes rohkemgi on rahvusvahelisel suusaareenil kõneainet pakkunud seik, et nad on äravahetamiseni sarnased kaksikõed. «Eurospordis mainitakse neid just sellele osutades. Ja kui mõtlema hakata, siis ega murdmaasuusatamises ole tippsportlaste seas kaksikuid viimasel ajal silma jäänudki,» ütles ta.

Kaidy ja Keidy Kaasiku leiavad, et ülemäära palju tähelepanu pole nad veel kaksikute värgi najal saanud. «Me ei näe selles ka väga suurt probleemi. Me pole kunagi soovinud tähelepanu keskpunktis olla, selline mõõdukas märkamine on muidugi teretulnud. Pigem võiksid kõneainet pakkuda tulemused, mitte niivõrd meie sarnasus,» lausus­ Kaidy.

Kaksikõed Kaidy (ees) ja Keidy Kaasiku ammutavad kodukoha loodusest jõudu ja energiat. Foto: Dmitri Kotjuh

Muljetavaldav ongi just see, et õed rühivad tippu käsikäes. Vabalt võiks ju olla, et üks neist on sportlikus mõttes nii palju kehvem, et ei mahu koondise nimekirja või eelistaks tegeleda hoopis millegi muuga. Aga see, et nad mõlemad on ühel alal sihi­kindlad ja edasipüüdlikud, on üsna harukordne nähtus.

Keidy ütles, et selline tegutsemisviis sobib neile kõige paremini. «Oleme väikesest peale teinud kõike koos ja ühes taktis ning see on toonud ka edu spordis. Tahame olla teineteisest paremad,» lausus ta.

Võimalusele, et üks neist loobuks või jääks kuidagi suurest spordist kõrvale, pole nad isegi mõelnud. Kui edasi, siis ikka ainult koos.

Koos õpivad nad ka Tartu ülikoolis kehakultuuri teaduskonnas. «Kuna oleme ülikooli vastu võetud sportlaste eritingimustel, siis see annab meile võimaluse õppida osakoormusega ning õppekava tuleb täita minimaalselt 30 EAPd aastas. See võimaldab sporti ja ülikooliõpinguid omavahel sobitada,» selgitas Keidy.

Kaidy lisas, et suur osa vabast ajast kulubki õppetööle, sest muidu ei suudaks nad õppekavaga sammu pidada. «Aga jällegi, palju lihtsam on kahekesi õppida ja koolitöid teha,» ütles ta.

Kaidy ja Keidy Kaasiku saavad üksteiselt tuge ka õppimisel- Foto: Dmitri Kotjuh

Kaidy märkis veel, et kui nad tippspordiga ei tegeleks, siis meeldiks neile teha treeneri või kehalise kasvatuse õpetaja tööd. «Oleme mõelnud, et see paneks silmad särama. Peame oluliseks, et lapsed saaksid juba maast madalast spordipisiku ja liikumisrõõmu kätte ning kannaksid seda endaga kaasas. Sellise unistuse ajel me tegelikult seda eriala õpimegi,» lausus ta.

Tartus elavad õed koos ja kui koju Aravetele liiguvad, siis ühiselt. «Oleme väga pereinimesed ja kui avaneb võimalus koju minna, siis ei jäta me seda kunagi kasutamata,» sõnas Kaidy.

Keidy täiendas, et nad on tagantjärele nii tänulikud, et said Aravete keskkoolis õppides autojuhiloa tehtud. «Juba siis võistlesime palju ja käisime laagrites ning sõidutunde kokku saada oli päris keeruline. Õnneks saime hakkama ja liigume nüüd Eesti piires enamasti autoga,» selgitas ta.

Tavaliselt jagavad õed sõidud ära nii, et üks sõidab ühte sihtpunkti ja teine sealt tagasi. «Välismaale sõidame muidugi lennukiga ja seal on siis edasi treener autoga vastas,» lisas Keidy.

Võistlushooajal ja treeninglaagrite vahepeal satuvad kaksikud koju üsna harva. «Esimeseks asjaks on siis hoopis lähedal elavate vanavanemate külastamine. Laagrid on pikad ja väsitavad ning maal vanavanemate juures saadav värske õhk annab uue hingamise ja energia,» põhjendas Kaidy.

Koduradadel teevad nad sageli ka treeninguid, sest sealsed rajad on linnakärast eemal ning siis saab omas tempos vaikselt ja rahulikult toimetada.

Kodus ootavad õdesid ema Ruthi tehtud hõrgud söögid ja maiustused. «Kodune toit on maitsev, aga üks kindlatest lemmikroogadest on wok’i-pada. Ja vanaema teeb meil imehäid kotlette,» ütles Kaidy.

Ka õdedele pole kokkamine võõras. «See on üks meie hobidest. Koolipäevadel teeme ise süüa ja võtame selle siis kooli kaasa. Sportlastena tuleb meil toitumist hoolega jälgida, et kõik toitained ikka kätte saaksime. Laagrites ja võistlustel on natuke lihtsam, sest siis on meie toitlustus korraldatud,» selgitas Keidy.

Kodus olles ei viska Kaidy ja Keidy jalgu seinale ega logele niisama. «Meile meeldib viibida vabas õhus, käime kalal ja kettagolfi mängimas,» sõnas Keidy.

Samuti löövad nad agaralt kaasa kodustes töödes ja käivad kevadel perel abis metsa istutamas. Töökasvatus on olnud neil tugev maast madalast, sest profi­sport on kallis ning tööga on tulnud varustuse ostuks raha teenimisse anda oma osa.

Tippspordi ja parima varustuse nimel tuleb noortel suusatajatel ka endal vaeva näha. Foto: Dmitri Kotjuh

Kaksikute ema Ruth Kaasiku ütles, et tütred on alati koju väga oodatud ja kogu pere toetab nende püüdlusi tippspordis. «Nad teavad seda ja löövad seetõttu ka ise kõiges kaasa. Müüdud mets tähendab neile uut suusapaari ning aiast ja põllult saadud puhas toit energiat treeninguteks,» lausus ta.

Loomulikult on Keidyl ja Kaidyl ka omad nõrkused. «Eks nad armastavad maiustada, kuid teadlikult toitudes on see libedale teele minek. Nii nad siis jälgivadki teineteist ja kutsuvad korrale, aga kui maiustavad, siis täpselt võrdselt,» ütles­ ema Ruth.

Niisama aega surnuks lüüa Kaidyle ja Keidyle ei meeldi. Mõnikord on ema suisa murelik, et meelelahutusele eelistavad tütred töötegemist või vaba­treeninguid. «Noorte inimestena võiks nad ju aeg-ajalt kinno minna või kuhugi välja mõnele üritusele, aga isegi kui see korraks plaani kerkib, teatavad nad lõpuks ikka, et lähevad pigem vanavanematele appi või teevad kodus midagi kasulikku,» lausus­ ta. «Kohusetunne on neile maast madalast kõvasti sisse juurdunud.»

See tuleb ilmekalt välja ka suhtumises treeningutesse. Kaidy Kaasiku ütles, et nad pole kunagi pidanud ennast ekstra motiveerima treeningule minema. «See on olnud loomulik osa treeningprotsessist. Kui teada, mis on hooaja eesmärk ja mille poole püüdled, siis on lihtne trenni minna,» põhjendas ta.

Keidy lisas, et kui hooaeg on lõppemas ja viimased võistlused veel teha, siis on küll vahepeal selline tunne, et lihtsalt ei jaksa. «Siis mõtleme jälle, et see on meie võimalus teha veel mõni hea sooritus. Kui enne treeningut tekib selline tunne, siis selle vastu aitab lihtsalt uksest väljaminek,» ütles ta.

Kaksikõdede motiveerituse üle ei kurda ka nende treener Jaanus Teppan. Nad innustavad teineteist ja sellest on palju kasu.

Teppan märkis, et on juba harjunud kaksikutel vahet tegema ja ära nad teda petta ei saaks. «Siiski on olnud juhuseid, kus nad tulevad mulle EKGsse, panen juhtmed külge ja siis alles märkan, et polegi see õde, kelle andmed sisestasin. Ent sellised sassiajamised on pigem hajameelsusest,» ütles ta. «Kuigi esmapilgul on nad küllaltki sarnased, siis nendega pidevalt koos olles see nii enam ei tundu.»

Küll on Kaidy ja Keidy Teppani hinnangul erinevad isiksusena. «Ikka juhtub, et üks ei saa hommikul üles, teine on väsinud ega innustu mõnikord trennist ning nii võib erinevusi küll ja veel välja tuua. Selle kõige juures on erinevustest olulisem see, et teineteist toetades saavad nad oma rasketest momentidest üle,» selgitas ta.

Teppani sõnul on Kaasikute puhul fenomen see, et nad veavad teineteist edasi ja positiivses konkurentsis saavad käsikäes üha paremaks. «Kumbki ei anna teisele midagi kandikul ette. Kui on vaja omavahel võistelda, siis seda nad ka teevad. Õe võidu üle tuntakse küll koos rõõmu, kuid samas põleb allajääja sees tahe olla järgmine kord ise parem. Selline sõbralik nagistamine panebki neid pingutama,» lausus ta.

Treeningutel on Kaidyl ja Keidyl samuti ühine huvi olla võimalikult heas vormis. Teppan sõnas, et eelmisel hooajal õnnestusid nad meeskondlikus sprindis, kus võisteldakse kahekesi ja kordamööda. «Seal ei saa kumbki allhindlust lubada ja peavad olema võrdselt head,» rõhutas ta. «See motiveerib neid ka trennides teineteist ergutama ja tagant utsitama.»

Möödunud hooaja edu ajel on Kaasikud ja nende treener Jaanus Teppan võtnud järgmise hooaja eesmärgiks jõuda meeskondlikus sprindis 15 finaali pääseja hulka ja võistelda välja koht kaheksa parima riigi arvestuses. «Nad teavad, et selle nimel tuleb mõlemal palju pingutada, tugevamaks ja kiiremaks saada,» sõnas Teppan.

Kaksikõdede Kaidy ja Keidy Kaasiku omavaheline konkurents teeb neid aina paremaks ja innustab tagant. Foto: Dmitri Kotjuh

Teppan lisas, et järgmisel hooajal saab Kaidy ja Keidy Kaasikul nii-öelda lapsepõlv läbi, sest U23 ja juunioride vanuseklassiga on lõpp. Käesoleval aastal saavad nad 23aastaseks ja see tähendab kuulumist täieõiguslikult juba naistearvestusse.

Olles küll veel C-kategooria suusatajad, on Kaasikud näidanud tulemusi ja võimekust sõita end Euroopa 30 parima sekka, mis seab treeningutele hoopis uued tasemed.

Seetõttu kaasavadki nad nüüd hooajaeelsesse ettevalmistusse jõutreeneri, massööri, toitumisnõustaja ja psühholoogi, kes kõik töötavad selle nimel, et iga detail oleks paigas ja viiks eesmärgile lähemale.

«Võistlustele ja välismaa treeninglaagritesse me nii suure meeskonnaga muidugi sõita ei jaksa, kuid Eestis olles on tugivõrgustik loodud ning sellest peaks olema kaksikutele palju kasu, et saada veelgi tugevamaks, kiiremaks ja enesekindlamaks,» selgitas Teppan. «Tippspordis paraku teisiti ei saa.»

Teppan märkis, et tema roll treeneri ja asjaajajana on kõik kokku traageldada. «See pole lihtne töö, sest laagreid ja võistlusi tuleb hoolikalt valida ja ajastada. Igal sõidul peab olema kindel mõte ja koht peab tegevuskavaga sobima. Sageli keeravad Euroopa heitlikud lumeolud plaanid sassi ja kõik tuleb ringi mängida,» selgitas ta.

Eelmisel hooajal oli Kaidy ja Keidy Kaasiku eelarve Teppani sõnul ligikaudu 45 000 eurot. «Hoidsime kokku ja saime hakkama umbes 40 000 euroga,» märkis ta.

Kaksikud seavad uueks hooajaks selgeid sihte ning alustavad ettevalmistustega juba lähinädalail. Foto: Dmitri Kotjuh

Kohe-kohe on algamas uus hooaeg, mil meeskond püüab mahtuda umbes samasse suurusjärku. «See kõik on võimalik suuresti tänu truudele toetajatele, kellest paljud on meie selja taga olnud juba mitu hooaega,» ütles Teppan. «Seega julgen öelda, et raha taha pole suusakaksikutel seni midagi jäänud. Loodan, et koostöö partneritega jätkub ja sportlased saavad pühenduda täiel rinnal treeningutele olukorras, kus tase on kõrgem, konkurents tugevam ja eesmärgid ambitsioonikamad.»

Kaugemas plaanis sihivad Kaidy ja Keidy muidugi 2026. aasta taliolümpiale pääsu, kuid järgmise hooaja siht on esineda edukalt üliõpilaste maailmameistrivõistlustel ja maailmameistrivõistlustel. Ülejäänud võistlusi tuleb Teppani sõnul valida targalt, et neist oleks kasu nii FISi punktide kogumisel kui ka ettevalmistust tervikuna silmas pidades.

Seega lubas Jaanus Teppan, et Kaidy ja Keidy Kaasikut ei näe algaval hooajal ülemäära paljudes startides, aga kui nad kusagil võistlevad, siis kindla eesmärgiga sihtida kõrgemaid kohti kui seni.