Tallinna-Tartu maantee alguses sõidab ööpäevas sama palju autosid kui Järvamaal elanikke

Foto: Pixabay

2023. aasta liiklusloendustulemuste põhjal suurenes keskmine liiklussagedus riigiteedel võrreldes 2022. aastaga 3,3% ehk 1038 autolt 1072 autoni ööpäevas. 2022. aastal kasvas liiklussagedus võrreldes 2021. aastaga 0,8%. Liiklusloenduse andmed on oluliseks sisendiks riigiteede projekteerimisel, ehitamisel ja remontimisel ning korrashoiul.

2023. aastal oli põhimaanteede aasta keskmine liiklussagedus 5761 autot ööpäevas (võrreldes 2022. aastaga kasv 1,8%), tugimaanteedel 1702 autot ööpäevas (kasv 3,1%) ja kõrvalmaanteedel 351 autot ööpäevas (kasv 6,7%).

Suurem liiklus koondus suuremate linnade või tööstuspiirkondade ümbrusse. Suurima liiklusega teelõik 2023. aastal oli Tallinna–Narva teel, mille lõigul 11,2–13,8 km mõõdeti aasta keskmiseks liiklussageduseks 30 927 autot ööpäevas. Teised suurema liiklusega teelõigud olid Tallinna–Pärnu–Ikla teel 13–13,7 km, kus sõitis aastas keskmiselt 29 687 autot ööpäevas, ja Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa teel 5,7–8,5 km, kus sõitis aastas keskmiselt 29 412 autot ööpäevas.

Riigiteedel oli 2023. aasta lõpu seisuga kokku 107 püsiloenduspunkti ning 42 perioodilist loenduspunkti. Ajutist liiklusloendust teostati kokku 1110 loenduspunktis.

Autokasutuse kasv tuleneb peamiselt linnaelanike autostumisest: viimase viie aastaga on linnaelanike autoga tööle liikujate osakaal suurenenud 49%lt 54%le. Maa-asulate elanike kodu ja töö liikumisviisid pole oluliselt muutunud: autoga liikumiste osakaal on kõikunud viimased kümme aastat 68–72% ringis.

Liiklussageduse andmetega saab tutvuda siin.

Rohkem infot liikuvusandmete kohta leiab siit.