:format(webp)/nginx/o/2024/05/03/16044984t1hb876.jpg)
Kui üks tellispunase seljasulestikuga lind lageda välja kohal kiirete tiivaliigutustega, saba lehvikuna laiali, ühe paiga peal õhus püsides tuult tallab, siis on tegemist tuuletallajaga. See ei ole tal tühja tuule tallamine, vaid seda tehes peab pistrikuline hiirejahti. Niinimetatud rappelendu tavatsevad teha ka teised linnud, nagu viud, loorkullid, hallõgija, kuid tuuletallajal on see saagi püüdmisel lemmikvõte, mille järgi on ta oma nime saanud. Tore nimi!
Aprillis kohtusin Järvamaa põllumaastikel tulletallajaga kaks korda. Kuu algul Väätsal ja kuu lõpus Esnas, kus ilusa halli peaga isaslind tallas liigile omaselt tuult, kui pidas elektripostil ja -traadil istudes varitsusjahti (pildil).
Varakevadel liigub üle Eesti avamaastike arvukalt tuuletallajaid, kes võivad siia pesitsema jääda või olla rändel Soome poole. Soomes on pesitsejaid 7000 paari, Eestis mõnesajast kuni 900 paarini. Põhja- ja Lääne-Eestis pesitseb tuuletallajaid rohkem, Järvamaal leidub neid üsna vähe. Arvukus on headel hiireaastatel suurem, viletsal hiireaastal on napilt ka tuuletallajaid.
:format(webp)/nginx/o/2018/02/21/7608517t1hd20e.jpg)