Saeveski hajutab riske

Aasta lõpus Viljandist Imavere saeveskisse üle kolitud liimpuitkomponentide tootmisliinil töötab 23 inimest. Tööprotsessil hoiab silma peal liinioperaator Egert Okas.

FOTO: Andrus Eesmaa / Järva Teataja

Et keerulises turuolukorras oma tulevikku kindlustada, laiendab Imavere saeveski tooteportfelli. Jaanuari teisest poolest toodab saeveski ka lamineeritud komponente aknatehastele.

Detsembris suletud Stora Enso Viljandi liimpuitkomponentide tehase tootmisliin siirdati kuu aja jooksul edukalt Imavere saeveski ühte tootmishoonesse ning uste ja akende valmistamiseks tarvilikke osiseid on liinilt tulnud juba kolm nädalat.

Imavere saeveski juhataja Marek Moorits on kindel, et Viljandi liini ületoomine Imaverre aitab seadmete tõhusust oluliselt suurendada.

Esiteks on varem eraldi asunud tehas nüüd toorainele lähemale kolinud ja saanud osaks tervikust. Vähenenud on ka veo- ja tööjõukulud. Imaveres töötab liimpuitkomponentide liinil 23 inimest, Viljandi tehase kollektiiv oli koos juhtkonna ja tugiteenustega 67-liikmeline.

Investeeringud kindlustavad tulevikku

Seetõttu, et koos liiniga tuli Viljandist kaasa vaid kaks töölist, on Imavere saeveski suutnud keerulistel aegadel kõiki oma inimesi tööga varustada. «Toodangumaht vähenes eelmisel aastal kolmandiku jagu, aga oleme oma töötajad vajadusele vastavalt kiiresti ümber õpetanud,» ütles Moorits.

Saeveski annab endiselt tööd 290 inimesele ja Mooritsa kinnitusel pole vajadust töötajate arvu vähendada. Samas tunnistas Moorits, et pikaajalisi prognoose pole praegu võimalik teha. «Jälgime turgu ja loodame, et läheb paremaks,» sõnas ta.

Ettevõte on investeeringuid tehes mõelnud oma tuleviku kindlustamisele, väidab Moorits. «Kolm tootesuunda – liimpuittalad, ukse-akna komponendid ning tavasaematerjal – on meie riske hajutanud,» selgitas ta.

Kuigi mõnes valdkonnas on ette tulnud ka üksikuid hüppelisi muutusi, on just paindlikkus Mooritsa meelest ettevõttele edu toonud. «Oleme kohati olnud nagu kolme jalaga taburet, mille kaks jalga on alati maas,» lausus ta.

Imaveres valmivad liimpuittalad rändavad peamiselt Jaapanisse, kus neid kasutatakse elamuehituses, aga saematerjal ja ukse-akna komponendid valdavalt Euroopa riikidesse.
Eksport moodustab Imavere saeveski toodangust umbes poole, teine pool läheb kaubaks Eestis.

«See ei tähenda otseselt, et puit ka Eestisse jääks, sest suurt osa sellest vääristavad teised Eesti ettevõtted ja müüvad lõpuks ikka välismaale,» selgitas Moorits.

Mooritsa suurim mure on praegu vähenenud nõudlus. «Ehitusturu langus mõjutab ka meid, sest puitu kasutatakse rohkem just eramajade ehituses,» ütles ta.

Mõne aasta tagune palgipõud on nüüd asendunud olukorraga, kus pakkumine ületab nõudlust. Hoolimata langevast palgihinnast, ei osta Imavere saeveski palki rohkem, kui parajasti on tarvis, sest jätkuvalt langevad ka valmistoodangu hinnad ja praegu ostetud palk võib osutuda edaspidi liiga kalliks.

Palgipõud pöördus ülepakkumiseks

Hinnalangus on Mooritsa ütlust mööda peale vähenenud nõudluse tingitud veel ühest asjaolust. «Asume kahe aktiivse metsariigi, Soome ja Läti vahel, kes on teinud drastilisi muudatusi oma metsatööstuste elushoidmiseks,» selgitas ta.

Lisaks sellele, et Läti on vabastanud oma erametsaomanikud tulumaksust, suurendas ka riigimets turule pakutavat puidukogust, mistõttu on seal puidu hind märkimisväärselt odavam kui Eestis.

Oma tooraine ostab Imavere saeveski praegu siiski valdavalt Eestist. Ühelt poolt nõuavad seda sõlmitud lepingud, teisalt oleks Lätist puitu osta küll odavam, aga vedada kallis.
Tulevikku vaatab Marek Moorits optimistlikult. «Praegu on majanduses küll ebakindlust, aga ega reaalmajanduse harud saa päris ära kaduda,» lausus ta.

Samas tunnistas Moorits, et suurt põhjust optimismiks pole. «Majandustsükkel läheb alla järsult ja üles pika vinnaga,» sõnas ta. Lisaks muutub praeguses majandusolukorras kõik kiiresti.

Stabiilsuse tagaks Mooritsa hinnangul see, kui tootmismahud püsistuksid ning hinnad ja kulud kohaneksid kiiresti uue olukorraga.

Seda, et saeveski peaks uksed hoopis sulgema, Moorits siiski võimalikuks ei pea. «Sel juhul peaks turul midagi drastilist juhtuma ja maailma juhtivate riikide majandused peaksid üle öö kokku kukkuma,» lausus ta.

Tagasi üles