Leinapäev tuletab eestlaste kurba ajalugu meelde

Memento Järvamaa ühenduse juhatuse esimees Silva Kärner kutsub inimesi mäletama ja mälestama. Foto: Dmitri Kotjuh

14.juuni on leinapäev, mis on ka kalendris tähistatud lipupäevana. Paljude nooremate põlvkondade jaoks on oht, et ajalooline mälu hakkab tuhmuma – mis päev see selline siis on?

Memento Järvamaa ühenduse liige Silva Kärner rääkis, et mõeldes sündmustele Ukrainas, saab tõmmata paralleele Venemaa võimuladviku otsuste kohta sõja käigus, kui pered lahutatakseja lapsed satuvad lastekodudesse.

1941. aastal toimus tema sõnul samasugune tragöödia ka Baltimaades, sealhulgas Eestis. Oli alanud Teine maailmasõda, 1940. aastal oli Eesti antud nõukogude liidu koosseisu. Eestlastel tuli valida, kelle poolel sõdida. Mobilisatsioonid sakslaste ja venelaste poolt, metsavendlus, pagemised kodust, teadmatus.

Kogu sellele segadusele lisandus Kärneri sõnul 14. juuni 1941. aastal suurküüditamine. "Eestist saadeti välja üle 10 000 inimese, kellest teadaolevalt umbes 3000 meest hukati. Kokku küüditati Siberisse Baltimaadest, Ukrainast, Moldovast ja Valgevenest orienteeruvalt 85000 inimest," täpsustas ta.

"Juba raudteejaamades paigutati mehed ühte ja naised teise vagunisse. Paljud asised eesti mehed ei tulnudki tagasi, sest väidetavalt tribunali otsusega oli neile määratud mahalaskmine," lausus Kärner.

"Õnneks on ka neid pereliikmeid, kes aastate pärast jõudsid tagasi kodumaale. Tänu sellele on ka meil võimalus meenutada möödunud karme aegu ja heisata leinalipp nende mälestuseks, kes hukati või surid repressioonide käigus," ütles ta.

Kärner andis teada, et Memento Järvamaa ühendus asetab mälestuskimbud Järvamaa mälestuspaikadesse 83. juuniküüditamise aastapäeval järgmiselt:

13.juunil kell 19.30 Türi Kesklinna kalmistul

14.juunil kell 10.00 Järva-Jaani ausamba pargis

11.00 Öötla mõisapargis

12.00 Koeru ausamba pargis

13.00 Paide Murtud Rukkilille mälestuskivi juures

16.00 Tallinnas Kommunismiohvrite memoriaali juures.