:format(webp)/nginx/o/2024/06/05/16125233t1h98fa.jpg)
Politsei sai teate, et 8. juuni öösel tõukas Türil Kohtu tänaval korteris alkoholijoobes 63aastane mees tööülesandeid täitvat kiirabi töötajat. Politsei pidas mehe kinni.
Järvamaal on ka varasemalt kiirabitöötajaid rünnatud- see oli mullu 5. augustil, mil politsei sai teate peresisesest vägivallast- Paide linnas lõi 18-aastane noormees oma 57-aastast ema, kes sai viga.
Veidi hiljem ründas sama 18-aastane noormees tema ema abistama tulnud kiirabitöötajaid, 47-aastast meest ja 64-aastast naist. Meedikust meesterahvas sai samuti viga. Kahjustada sai ka kiirabiauto.
Esimese, ema peksmise juhtumi osas alustas politsei kriminaalmenetlust kehalise väärkohtlemise paragrahvi alusel. Kiirabitöötajate ründamise osas alustati kriminaalmenetlust aga karistusseadustiku avaliku korra raske rikkumise paragrahvi alusel. Politsei pidas 18-aastase noormehe kahtlustatavana kinni.
Prokuratuuri avalike suhete nõunik Lisanna Männilaan avaldas toona, et antud tegude toimepanijal ei ole kehtivaid kriminaalkaristusi. „Kahtlustatava vahistamiseks näeb seadus ette kaks kindlat alust - oht, et kahtlustatav hakkab vabaduses menetlusest kõrvale hoidma või oht, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist,” selgitas ta. „Prokuratuur hindas selle juhtumi puhul, et menetluse ajal ei olnud seaduses sätestatud aluseid vahistamise taotlemiseks.”
Teisisõnu, noormees peeti kinni, kuid lasti hiljem taas vabadusse.
Tänaseks päevaks on antud noormees oma tegude eest ka kohtus karistada saanud.
Mehele mõisteti liitkaristuseks liitkaristuseks aasta ja kolm kuud vangistust, millest arvutati maha kolm päeva eelvangistuses viibitud aeg. Karistus mõisteti tingimisi, 1,5 aastase katseajaga, mille jooksul asjaosaline peab järgime kontrollnõudeid, sealjuures ei tohi katseajal omada ega tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Samuti peab ta osalema kriminaalhooldaja poolt määratavas sotsiaalprogrammis.
Menetluskuludena peab mees maksma kokku 1603,56 eurot.
SÜNDMUSE KIRJELDUS
5. augustil kella 21:30 ajal tungis mees korteris aset leidnud rüseluse käigus kallale oma emale. Mõlemad kukkusid pikali maha ja naine lõi ära oma pea, seejärel hammustas noormees ema hammastega vasakust põsest ja hoidis hammastega põsest kinni kuni naisel õnnestus vabaneda ja ära joosta.
Samal päeval kella 21:47 ajal jooksis noormees avalikus kohas nuga ja kirves käes maja ees seisnud kiirabi auto juurde, milles viibisid patsiendina tema ema ja oma töökohustusi täitvad kiirabitöötajad. Noormees haaras ühest neist kinni ja üritas teda autost välja tirida, põhjustades sellega füüsilist valu kiirabitöötaja rindkeres ja ülakõhus. Kiirabitöötajale läks appi tema kolleeg, kes üritas rünnet takistada ja haaras noormehest kinni. Rüseluse käigus sai viga kiirabitöötaja parema jala põlv, parem kõrv ja lisaks hammustas noormees kiirabitöötajat parema käe sõrmedest.
Tasub teada, et süüdimõistmisel karistatakse teise inimese tervise kahjustamise eest või valu tekitanud kehalise väärkohtlemise eest rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Avaliku korra rikkumise eest, karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.
Kuigi abiandjate ründamist, olgu nad politseinikud, päästjad või meedikud, tuleb Järvamaal pigem haruharva ette, siis analoogseid juhtumeid on aastate jooksul siiski mõned olnud.
Näiteks 2023. aasta 4. jaanuaril lõi varem kriminaalkorras karistamata naine kiirabiauto uksel seistes ühe korra parema jalaga kõhtu ametikohustusi täitvat võimuesindajat, väljakutset lahendama läinud politseiametnikku, põhjustades löömisega kannatanule füüsilist valu.
Naine on tänaseks päevaks selles teos kohtus ka süüdi tunnistanud ning võtnud vastu karistuse- kaheksa kuud vangistust. Seda tingimisi, täpsemalt aastase katseajaga. Ühtlasi pidid ta maksma kinni menetluskulud.
Toonane Politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Kristi Raidla täpsustas siis, et nende andmetest lähtuvalt viimasel paaril aastal Järvamaal kiirabitöötajaid rünnatud ei ole.
Ka Kesk-Eesti politseijaoskonna Paide menetlusgrupi juht Airika-Helle Kriisa lisas, et taolised ründejuhtumid on õnneks pigem harvad. „Üldjuhul, kui on ette teada, et tegemist võib olla inimesega, kes oma terviseseisundi tõttu võib olla ettearvamatu käitumisega, kaasab kiirabi kohe ka turvalisuse tagamiseks kohapeale politseipatrulli,” rääkis ta ettevaatusabinõudest.