Juuniküüditamisest möödub 83 aastat

Foto: Madis Veltman

Täna, leinapäeval, mil möödub 83 aastat juuniküüditamisest, mälestatakse Maarjamäel Eesti kommunismiohvrite memoriaalis enam kui 10 000 selle terrorioperatsiooni ohvrit ning kõiki Nõukogude võimu tegevuse tagajärjel hukkunud Eesti inimesi.

Juuniküüditamine ohvreid mälestatakse ka Järvamaal.

Nii on näiteks maakonnakeskuses Paides kl 13 küüditamise mälestushetk Murtud Rukkilille mälestuskivi juures ja kell 13.30 Paide Püha Risti kirikus.

Keskpäeval on Koeru ausambapargis palvus. Küüditamisohvreid peetakse meeles ka Järva-Jaanis (kl 10) ja Öötlas (kl 11).

Türi raudteejaamas ja Kärus oli juuniküüditamine mälestushetk juba eile õhtul.

Reedel lehvivad Eestis leinalipud

Leinapäeval,14. juunil, heiskavad Eesti lipu leinalipuna kõik riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Nõukogude Liidu repressioonide ohvreid on oodatud ka kõik teised leinalipu heiskamisega mälestama. Leinalipp heisatakse hiljemalt kell 8 hommikul ja langetatakse kell 22.00.

14. juunil mälestame kõiki 1941. aasta juuniküüditamise ohvreid. Toimub traditsiooniline mälestustseremoonia Maarjamäe Kommunismiohvrite memoriaalis. Üle Eesti toimub mitmeid erinevaid sündmusi, millest inimesed on oodatud osa võtma.

Loe täpsemalt leinapäeva sündmuste kohta Inimõiguste Instituudi ja Eesti Memento Liidu kodulehelt.

Lipu heiskamine leinalipuna

Lipumasti heisatakse leinalipp nii, et lipu alumine äär asuks masti keskel. Selleks tõmmatakse lipp algul aeglaselt lipumasti tippu ja seejärel langetatakse lipumasti keskkohta. Leinalipu langetamiseks tõmmatakse lipp lipumasti tippu ja seejärel langetatakse.

Lipuvardaga Eesti lipu leinalipuna heiskamiseks kinnitatakse lipuvarda ülemisse otsa 50 mm laiune ja ca 3300 mm pikkune (2 x lipu pikkus) must lint.

Kui lipurivis on ka teisi lippe, siis välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide lippe üldjuhul ei langetata, need asendatakse leinalipuna heisatud Eesti lipuga. Eesti maakondade, omavalitsuste ning asutuste ja organisatsioonide lipud heisatakse lipurivis koos Eesti lipuga leinalipuna.

Taust

Ööl vastu 14. juunit 1941 toimus Eestis massiküüditamine, mille käigus viisid Nõukogude Liidu repressiivorganid Siberisse hinnanguliselt 10 000 inimest. Ohvrite hulgas oli 132 alla aasta vanust ja ka vagunis sündinud last, 1378 kuni seitsmeaastast last ning 15 üle 80aastast rauka, kellest vanim oli 87aastane. Nälja ja kurnatuse tagajärjel hukkus või tapeti umbes 6000 last, naist ja meest.

„Ma ei unusta Sind!“ Naiskodukaitsjad seovad 83 aastat tagasi küüditatute mälestuseks leinalindid raudteeperroonidele üle Eesti

Täna lehvivad raudteejaamade perroonidel üle Eesti mustad ja valged lindid, mälestamaks ligi 10 000 inimest, kelle 1941. aasta 14. juunil Nõukogude Liidu okupatsioonivõimud küüditasid.

Naiskodukaitse eest veetava ja kuuendat aastat toimuva vaikiva mälestusürituse fookuses on tänavu keskea ületanud mehed, kes oleks võinud olla suurepärased vanaisad, kui ajalugu oleks läinud teisiti. Neid oli ainuüksi 1941. asumisele saadetute hulgas 153 ja vangilaagritesse 918, kuid küüditamised ja arreteerimised jätkusid Eestis veel aastakümneid.

Naiskodukaitse esinaise Airi Toominga sõnul lõhuti küüditamistega perekonnad terveteks põlvkondadeks ja selle kuriteo mõjusid on tunda tänase päevani. „Isad olid paljudes peredes juba puudu – sõjas või hukkunud. Nõukogude okupatsioonivõim viis ka vanaisad, kes oleksid saanud pere toetada ja anda edasi mälestust vabast Eestist,“ ütles Tooming. „Oma mälestusüritusega seisame selle eest, et need kuriteod ei ununeks kunagi. Olgu mäletamine meie kaitsetahte üks tugisammastest tänases päevas, kus toetame Ukrainat võitluses oma vabaduse eest. Ajalugu ei tohi korduda!“

Must-valged leinalindid lehvivad kokku 70 raudteejaamas üle Eesti, kokku 326 laternaposti küljes. Mälestuslintide kogupikkus on 1630 meetrit.

Teiste seas sidusid Naiskodukaitse Järva ringkonna naised eile leinalindid Käru ja Türi raudteejaamadesse, et mälestada massiküüditamise ohvreid, kes 1941. aasta 14. juunil sunniti loomavagunitesse, et transportida see nõukogude võimule "ohtlik element" võimalikult kaugele nälja ja pimeduse kätte.

Teiste seas lehvivad leinalindid ka Järvamaa raudteejaamades. Foto: Naiskodukaitse Järva ringkond

Näitamaks, et me mäletame, kutsub Naiskodukaitse inimesi märkama raudteejaamades leinalinte ning jagama nendest sotsiaalmeedias fotosid teemaviitega #maeiunustasind. Lisaks võib jagada enda ja oma perekonnaliikmete tundeid, mälestusi ja fotosid.

14. juunil 1941 küüditasid Nõukogude Liidu okupatsioonivõimud üle 10 000 eestimaalase, kellest 7000 olid naised-lapsed-vanurid. Küüditamise eesmärk oli likvideerida moraalne, füüsiline ja õiguslik vastupanu okupantide režiimile. Vaenlaseks tembeldati kogu vastupanu osutav elanikkond. Paljud aktiivsed ja isamaalised inimesed, kes olid eelneva 20 aasta jooksul andnud oma panuse parema Eesti loomisele ja Eesti iseseisvuse hoidmisse, hukati 1942. aastal jõustunud surmanuhtluse otsuse alusel kaugel Siberis.

Kokku küüditas nõukogude režiim aastatel 1941-1951 Eestist enam kui 30 000 inimest.