Laupäevase Järva Teataja tutvustus

Foto: Järva Teataja

Laupäevane Järva Teataja kirjutab:

*Kuigi neljapäeval Paides avatud energiakeskuse Adven hooneid ei ilmesta hiiglaslikud korstnad, ei tähenda see, et ettevõttel poleks võimsust. Vastupidi, tänapäevase tehnoloogia ja võimaluste najal kerkis Paidesse 12 miljonit eurot maksma läinud töökindel ja paindlik energiatootmiskeskus, mis on kaks ja pool korda suurem kui näiteks Paide kaugküttevõrgu varustamiseks vajatav katlamaja.

Adveni Baltikumi äri juhi Juhan Aguraiuja sõnul oli sellist energiakeskust Paidesse vaja seetõttu, et varustada Baltikumi üht suurimat toiduainetööstust E-Piima tootmiseks tarviliku auruga. «Maksimaalselt võimaldab energiakeskus juustu ja vadakupulbri valmistamiseks toota auru 35 tonni tunnis,» täpsustas­ ta.

E-Piima Paide tehase juht Randel Veerits märkis, et koos Adveniga suutis ettevõte pakkuda paidelastele ka ärevaid hetki, sest auru katseajal kõlasid üle linna tugevad paugud. See tegi inimesed ärevaks ja ettevõttel tuli jagada selgitusi, miks häirivad helid tekivad. Nüüd on see Veeritsa sõnul möödanik ja kõik, mis katsetamist vajas, on järele proovitud ja töökorda timmitud. Edaspidi ei tohiks energia tootmine linlasi mingilgi moel häirida.

Isegi korstnatest väljuv suits on puhas ja tolmuvaba, vastates kõikidele keskkonnanormidele. Hakkepuidu põlemisest alles jääv tuhk läheb kas põldudele või prügimäele.

*Alates 1. juulist sulgeb Paides oma uksed Charloti kooli- ja kontoritarvete kett, mis kaheksa aastat tagasi Väike-Aia tänava kortermaja alumise korruse ruumides oma esinduse avas, kui võttis üle senise ettevõtte Taigi kirjatarvete äri.

Kaupluse sulgemine tänavu suvel oli Charloti osaühing plaani võtnud juba eelmisel aastal. Ettevõtte tegevjuhi Kuno Pindmaa sõnul oli tegemist raske otsusega.

«Füüsilise kaupluse pidamine Paides üha kahaneva jaemüügi tõttu pani meid äri võimalusi ümber hindama. Era­klientide harjumused koolitarvete ostmisel on meie hinnangul seotud mugavusega ning müük koondub rohkem kaubanduskeskuste ja veebipoodide ümber,» selgitas Pindmaa.

Ta lisas, et Paides asuvatesse­ kaubanduskeskustesse neil teist pinda leida ei õnnestunud.

*Transpordiamet avalikustas keskmise kiiruse mõõtmise katseprojekti tulemused, mis näitavad, et keskmise kiiruse ületus on Eestis probleem. Üks mõõtelõik asus ka Järvamaal 10 000 autot ööpäevas läbi laskval Tallinna–Tartu maanteel.

Transpordiameti strateegilise planeerimise teenistuse direktor Martin Lengi selgitas, et Järvamaa mõõtelõik, mis oli Tallinna–Tartu maantee 1+1 ristlõikega lõik pikkusega 6967 meetrit, asus kilomeetritel 94,9–88,8 Tallinna poole. «Sellel lõigul oli neli kõrvalmaanteega ristumist, mille kogu liiklussagedus oli kuni 900 autot ööpäevas. Asulaid katselõik ei läbinud,» selgitas­ ta. «Lõigul oli kuus möödasõidu keeluala kogupikkusega 2,05 kilomeetrit. Piirkiirus 90 km/h kehtis 4937meetrisel lõigul ja 70 km/h 1130meetrisel lõigul.»

Katseprojekti järgi oli siinse lõigu sisenemiskiirus 90 ja väljumiskiirus 70 kilomeetrit tunnis ning lõigu läbimise keskmine kiirus 86 kilomeetrit tunnis.

*Aravete ja Rapla kardiraja ühine haldur Margus Leesmaa sõnul on kahe kardiraja ühitamisel turunduslik eesmärk. «Et luua seos nende vahel, otsustasime muuta rajad samanimeliseks. Parim nimi vastab EST1 Racingule, mis on üle maailma tuntud bränd,» selgitas Leesmaa. «Mõlema raja uus nimi on Est1 Karting ning suunav nimetaja kohanimi Aravete või Rapla.»

Leesmaa sõnas, et Aravete kardirada on kõige intensiivsemalt kasutatud kardispordi tarbeks. «See on kahtlemata Eesti kardisportlaste üks lemmikradasid ning seda on nimetatud ka Baltimaade parimaks kardirajaks,» ütles ta.

Aravete võistluskardi­rada on 1001 meetrit pikk, kiire ja unikaalne oma reljeefsuse tõttu ning annab suurepärase võimaluse hobikardiga kiirust nautida.

*Fääri saared pole eestlaste reisisihtkohtade hulgas just esikohal. Ikka ostetakse rannapuhkuse pakett mõnele saarele, aga olgu see siis pigem sooja kliimaga ja päikesepaisteline paik! Keset Atlandi ookeani põhjaosa tuulte ja tormide meelevallas asuv Fääri saarestik rannapuhkust kindlasti ei soosi. Küll tasub see kant sihikule võtta neil, kel soov kogeda hoopis teistsuguseid elamusi. Ja kui oled juba korra käinud, tahad tagasi!

Fäärid ja tuul kuuluvad kokku. Olgu siis kerge briis, hea pesu kuivatamise ilm või kusagilt Põhja-Atlandi kohalt pärale jõudnud tormikeeris. Tänavu jaanuaris käis saartelt üle torm Ingunn ja siis mõõdeti puhangulise tuuleiili kiiruseks 69,3 m/s (ligikaudu 250 km/h). Isegi kõigega harjunud fäärlased ei pistnud sel päeval nina toast välja.

Ja lambad! Kui elanikke on Fääridel 50 000 ringis, siis lambaid pole kokku lugenud keegi. Päris kindlasti on neid rohkem kui saarel elanikke. Lambaid on täis pea kõik mäenõlvad ja üsna tavaline on ka, et autoga mägistel teedel kulgedes pead aeg-ajalt peatuse tegema. Kord selleks, et oma telefoni galeriisse­ juba ei tea mitmes lambapilt jäädvustada, või siis selleks, et aeg-ajalt asfaldile jalutama sattunud villakeradele teed anda.