Järvamaa naised andsid oma panuse Ruhnu kudumite näitusesse

Möödunud nädalal avasid Kudujate Koopiaklubi ja Saara Kirjastus ühisnäituse “Ruhnu roosid – Runö rosor”.

Näitus jääb Tallinnas Eesti Käsitöö Maja rahvakunstigaleriis, Pikk tn 22 avatuks kuni 1. juulini.

Keset Liivi lahte asub väikene Ruhnu saar, kus sajandeid püsis väga omanäoline kudumistraditsioon. Kudumine oli selle saare naiste jaoks üks osa elamise viisist – nii sündisid keerukate viklikirjade ja üksnes Ruhnule omaste mustritega kindad, sokid, sukad ja kampsunid. Selle rahvakillu kultuuritraditsioonid Ruhnu saarel katkesid ootamatult, kui kaheksakümne aasta eest peaaegu kõik ruhnlased sõja jalust Rootsi ümber asusid. Kunagi kootud kirjad aga jäid, justkui möödunud aegade mälestus elust Ruhnu saarel.

Kui veebruaris kutsus Facebookis tegutsev kinnine grupp Kudujate Koopiaklubi kõiki Eesti kindaid kandma, siis nüüd on kudujaid lummanud Ruhnu moodi kudumine. 49 naist on kudunud vanade Ruhnu esemete järgi uusi ning koos Saara Kirjastusega, kus äsja nägi ilmavalgust ka raamat Ruhnu kudumiskultuurist, valmiski kaunis näitus. Näituse kujundasid Anu Pink, Heli Kiverik ja Anneli Kenk.

„Kutsume teid imetleme seda erilist ja rikkalikku kudumiskultuuri kunagisel Ruhnu saarel – vaoshoitud värvid, keerulised viklikirjad ja pidulikud roosid. Ruhnu roos ehk roso, mida eestlased pigem kaheksakannaks nimetavad, ehtis sukki, poolkindaid ja kampsuneid,” rääkis Kudujate Koopiaklubi ja Saara Kirjastuse nimel Anu Pink. „Kummardame te ees, kunagised Ruhnu naised, kes te mõtlesite välja need kudumisvõtted ja keerulised mustrisüsteemid, kes te oma kunstimeele ja elamise tavad neisse villastesse asjadesse kudusite. Lubame, et hoiame Ruhnu moodi kududes teie osavuse ühiselt alles.”