Teisipäevase Järva Teataja tutvustus

Foto: Järva Teataja

Teisipäevane Järva Teataja kirjutab:

*Medaliste jagub tänavu nii Paide linna kui Türi ja Järva valla koolidesse. Silma paistavad ka need noored, kes maakonnas põhikooli lõpetamise järel mõnda suuremasse linna keskharidust omandama läksid.

Kõigi kolme omavalitsuse peal kokku teenivad gümnaasiumihariduse omandanud õpilased sel aastal viis kuld ja üheksa hõbemedalit. Järvamaa koolides antakse neist välja kolm kuld- ja kuus hõbemedalit.

Kullaväärilise koolitee läbi teinud Aleks Lember meenutas, et gümnaasiumi tulles oli tal esialgu ainult üks eesmärk ja kohe kindlasti polnud see medaliga lõpetamine. «Et Paide gümnaasiumis on palju valikaineid, siis oli minu soov teha kindlaks oma tuleviku kutsumus,» lausus ta.

Õppimist Paide gümnaasiumis pidas Aleks Lember igati ägedaks. «Alguses oli kõik uus ja võõras, kuid mida aeg edasi, seda huvitavamaks läks, sest nägin rohkem kooli pakutavaid võimalusi,» selgitas ta.

*Järvamaa kutsehariduskeskuse arenguspetsialist Valev Väljaots kirjutab arvamusloos, et tänapäevane kutsekeskharidus pakub noortele rohkel valikuid ja võimalusi jõuda head oskustega tööturule. Üha rohkem noori valib põhikooli lõpetamise järel just selle tee ning seda tehakse üha teadlikumalt.

Üle-eestilisele menukusele vaatamata võib kooli ikkagi pidada tugevaks regionaalseks õppeasutuseks, kuhu suundub õppima 33 protsenti kohaliku põhikooli lõpetanutest. See on üks parimaid näitajaid Eestis, mis kinnitab, et kool pakub konkurentsivõimelisi õppekavu, mis vastavad noorte huvidele ja tööturu nõudmistele.

*Pühapäeval kell 9.15 sai häirekeskus teate Järvamaal Lokuta külas juhtunud raskest liiklusõnnetust, kus sõiduauto sõitis Looritsa raudteeülesõidukohal ette reisirongile.

Sõiduki ja rongi kokkupõrkes sai raskelt viga BMW roolis olnud 20aastane mees, kes paraku hukkus sündmuskohal. Sõidukis kedagi teist ei viibinud. Rongis oli õnnetuse hetkel koos vedurijuhiga 40 inimest ja keegi neist viga ei saanud. Raudteeülesõidukohas töötas foor, kuid seal puudub tõkkepuu.

Napilt pärast juhtumit õnnetuspaika jõudnud inimene sõnas, et rong oli sõitmas Türilt Tallinnasse ja sõiduauto BMW kevadpealinnast Rapla poole.

*Veel aprillis pöördus vallavalitsus Omniva poole ettepanekuga postkontori teenuse osutamist kevadpealinnas siiski jätkata, tuues välja ka omapoolsed põhjendused. Vallavanem Sulo Särkineni sõnul on postkontori olemasolu linnas õigustatud, seda ilmestab ka postkontori kasutus 800 kuni 1200 korda ühes kalendrikuus. Ta nõustus, et postkontori kasutamine on küll viimasel aastal vähenenud, kuid linlased käivad ikkagi märkimisväärselt sageli postkontoris. «Soovime, et linna ja valla elanikele jääks alles võimalus kasutada postkontori teenuseid kohapeal, mitte et peaks sõitma selleks Paidesse,» ütles Särkinen.

Vallavalitsuse ettepanekust aga ei piisanud, Türi postkontor lõpetab töö 12. juulil. Postkontori teenuseid Viljandi tänava ärimaja ruumides türilased seega enam kasutada ei saa, ent 15. juulil avab Omniva samas postipunkti.

*Keset Liivi lahte asub väikene Ruhnu saar, kus sajandeid püsis väga omanäoline kudumistraditsioon. Kudumine oli selle saare naiste üks osa elamise viisist. Nii sündisidki keerukate viklikirjade ja üksnes Ruhnule omaste mustritega kindad, sokid, sukad ja kampsunid.

Selle rahvakillu kultuuritavad Ruhnu saarel katkesid ootamatult, kui 80 aasta eest peaaegu kõik ruhnlased sõja jalust Rootsi ümber asusid. Kunagi kootud kirjad aga jäid, justkui möödunud aegade mälestus elust Ruhnu saarel.

Kui veebruaris kutsus Facebookis tegutsev kinnine grupp Kudujate Koopiaklubi kõiki Eesti kindaid kandma, siis nüüd on kudujaid lummanud Ruhnu moodi kudumine. 49 naist on kudunud vanade Ruhnu esemete järgi uusi ja koos Saara kirjastusega, kus äsja nägi ilmavalgust raamat Ruhnu kudumiskultuurist, valmiski kaunis näitus «Ruhnu roosid – Runö rosor». Näitus jääb Eesti käsitöö maja rahvakunsti­galeriisse 1. juulini.