Riigieksamite tulemused said avalikuks

Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Riigieksamite tulemused on testide andmekogus (EIS) avalikustatud ning õpilastele riigieksamitunnistused kättesaadavaks tehtud. Gümnaasiumi lõpetajatel oli võimalus sooritada riigieksam eesti keeles või eesti keeles teise keelena, matemaatikas ning võõrkeeles.

 

Riigieksameid tegi sel aastal kokku 10 803 eksamitegijat, kellest 8721 on gümnaasiumiõpilased, 1595 kutseõppeasutuste õpilased ja 487 on keskhariduse varem omandanud. Eelmisel aastal oli eksamitegijaid 10 324, kellest 8418 olid gümnaasiumiõpilased, 1524 kutseõppeasutuste õpilased ja 382 olid keskhariduse varem omandanud.

Riigieksamite esialgsed tulemused

Haridus- ja Noorteameti eksamite ja uuringute keskuse juht Aimi Püüa toonitab, et tegemist on esmaste tulemustega 18. juuni seisuga. Sügisel avalikustatakse lisaks riigieksamite kokkuvõttev statistika ja põhjalikud analüüsid. “Tulemused näitavad, et meie õpilased on jätkuvalt väga tublid. Ka sel aastal ootab Haridus- ja Noorteamet riigieksamil maksimumtulemuse ehk 100 punkti saanuid pidulikule tänuüritusele. Kokku on neid sel aastal 91,” rõõmustas Püüa.

Eesti keele riigieksam

Eksami keskmine tulemus on sel aastal 57,8 ja eksamit tegi 7672 eksaminandi. 100-punktise tulemuse saavutas sel korral kolm eksamitegijat.

Võrreldes 2023. aastaga on riigieksami tulemus tõusnud kahe protsendipunkti võrra. Esmase analüüsi järgi on näha tõusutrendi nii lugemis- kui kirjutamisülesannete tulemustes, kuid veidi suurem on see lugemisosas.

Eesti keele teise keelena riigieksam

Eksamit tegi sel aastal kokku 2481 eksaminandi, eksami keskmine tulemus on 57,3 punkti. B2-taseme ehk vähemalt 60% maksimumtulemusest saavutas 1247 õpilast. Kokku moodustavad nad 50,3%, kõigist eksaminandidest. 100 punkti sai selle aasta eksamil viis eksaminandi.

Kui varasemate aastate eksamitulemusi võis mõjutada distantsõpe, siis juba mõnda aega toimub õppetöö tavapärastes tingimustes ja märkimisväärseid erinevusi õpilaste keeleoskustasemes varasemaga võrreldes ei ole. Eksami raskusaste on jäänud samaks.

Matemaatika riigieksam

Matemaatikas oli õpilasel võimalik sooritada kitsa või laia matemaatika kursustel põhinev riigieksam. Kitsa matemaatika eksamit tegi 4142 ja laia matemaatika eksami 5151 eksaminandi.

Kitsa matemaatika eksami keskmine tulemus on 39,6 ja laia matemaatika eksami keskmine tulemus 52,8. 100 punkti saavutas kitsa kursuse matemaatika eksamil kaheksa eksaminandi ja laia matemaatika eksamil 72 eksaminandi.

Võrreldes eelmise õppeaastaga on keskmine tulemus laia kursuse eksamil langenud 6,8 punkti võrra ja kitsa kursuse eksamil saavutati keskmiselt 6 punkti võrra parem tulemus.

Võõrkeele eksamid

Võõrkeele eksamina said õpilased teha inglise keele riigieksami või rahvusvahelise inglise keele eksami ning sooritada kas prantsuse või saksa keele rahvusvahelise eksami.

Inglise keele riigieksamil osales 4339 eksaminandi, kellest saavutas B1-taseme 30,6% ja B2- taseme 48,1%. Eksami keskmine tulemus oli 67,3%. 100-punktilise tulemuse saavutasid kolm eksamitegijat.

B1- või B2-taseme saavutanud eksaminandide hulk jäi sarnaseks võrreldes eelnevate aastatega (2023 saavutas B1-taseme 29,5% ja B2-taseme 50,8% eksaminandidest; 2022 saavutas B1-taseme 28,6% ja B2-taseme 47,5% eksaminandidest).

Eksamitöödega tutvumine ja apelleerimine

Apellatsiooniperioodil saab eksamitöödega tutvuda 26. juunini elektrooniliselt testide andmekogus (EIS) või eelnevalt registreerudes Haridus- ja Noorteametis kohapeal.

Apellatsioone saab esitada Haridus- ja Teadusministeeriumile viie tööpäeva jooksul alates eksamitulemuse teatavaks tegemisest. Täpsem info töödega tutvumise ja apellatsioonide esitamise kohta on leitav Harno kodulehelt.