Neljapäevase Järva Teataja tutvustus

Foto: Järva Teataja

Neljapäevane Järva Teataja kirjutab:

*Nina ja Jarkko Arhilahti on Soome päritolu Ervita küla elanikud, kes on aeg-ajalt sattunud nii Järva Teataja veergudele kui ka telesaate peakangelasteks kui ühed «hullumeelsed», kes on kolinud ühte Eesti mõisahoonesse ja teevad seda jõudumööda korda. Oma südame pole nad aga avanud mitte üksnes mõisaarhitektuurile, vaid ka välisriikide noortele, kes soovivad veeta ühe õppeaasta Eesti koolis.

Kolme lapsega abielupaar on ajutised vanemad olnud kolmele noorele, neist viimane, 18aastane Tai neiu Missionary Areewong, sõpradele Min, on äsja lõpetanud Koeru keskkooli XI klassi. Kuu lõpus sõidab ta pärast 11 kuud väikeses Ervita külas elamist tagasi koju – 11 miljoni elanikuga Bangkokki.

Eksootika üllatas Mini kohe, kui ta suve lõpul Eestisse saabus – ta nägi esimest korda õunapuid. Imed sellega ei lõppenud. «Kui ma kodus Ervita mõisat guugeldasin, arvasin foto järgi, et see ei saa küll õige maja olla ja küllap on mingi muuseum,» meenutas­ ta naerdes.

Koolis hakkas Min käima kohaliku koolibussiga, vahel sai pererahvalt küüti või sõitis jalgrattaga. Seegi oli Tai neiule üsna uus kogemus, sest Bangkokis elades oli Min sõitnud rattaga vahest neli-viis korda. Samuti tuli tal tuba koristada ja õppimine korras hoida.

*Neljapäeva õhtul kuulutatakse Türi kevadpealinna staatus lõppenuks ja valitsuskorra saab suvekuudeks endale jälle kuurortlinn Pärnu.

Türi valitsusvõimust loobumise märke nägid esimesed tunnistajad juba paar päeva varem, kui teisipäeva hommikul kogunes tehisjärve äärde kirju seltskond alates vallavõimu esindajatest ja jõepiraatide nime kandvatest päris pisikestest retkelistest kuni Lotte­maalt tuntud Kärbes Jaaguni välja.

Nimelt saadeti mööda järve tagant looklevat Pärnu jõge üheksa haabjat suvepealinna poole pidulikult teele. Kui haabjasõidu entusiast Aivar Ruukel tegi Kärbes Jaagule ettepaneku, et see võiks veesõidukile sabas propelleri eest olla, ei jäänud Jaak sellega sugugi nõusse ja väitis, et tal pole vee kohal lendamise luba. Niisiis tuli olukord lahendada tavalisel moel: Jaak passitati haabjasse ikka istuvas asendis.

Kui vallavanem Sulo Särkinen valitsussaua ühte haabjasse ulatas, et see Pärnusse viidaks, ja retkelistele seiklusrikast reisi soovis, läks haabjate rodu mööda järvetagust jõelõiku liikvele. Kärbes Jaak heledal häälel vasakule ja paremale õpetussõnu jagamas ning mõnisada meetrit eemal jõekaldal möödujaid jälginud Türi prouasid pidulikult tervitamas.

*Kuigi osa maakonna arendus- ja koostöö­organisatsiooni, sihtasutuse Järvamaa nõukogu liikmeid on meedia vahendusel teada andnud, et soovivad asutuse juhatuse liikme Siret Pihelga välja­vahetamist, pole ametlikult selle väljaütlemiseni veel jõutud. «Ootan siiamaani, et minuga sel teemal räägitaks, mis saama hakkab. Teadmatus paneb kogu sihtasutuse meeskonna keerulisse olukorda,» ütles Pihelgas teisipäeval.

Kui eelmisel kolmapäeval valiti nõukogu uueks esimeheks Türi vallavanem Sulo Särkinen, eeldas Pihelgas, et uus juht võtab esimesel võimalusel temaga ühendust, et rääkida lahti probleemid ja etteheited tema senisele tööle. Nüüdseks on esimehe vahetumisest möödunud üle nädala.

«Seda, et minu tööga pole nõukogu enamus rahul ja soovib minu lahkumist, lugesin ajalehest. Keegi pole minuga silmast silma rääkimas käinud ega ole tehtud ka ühtki kirjalikku otsust minu ametist vabastamiseks,» lausus Pihelgas nõutult.

Pihelgas peab oma võimalikku ametist vabastamist poliitiliseks lükkeks.

*Osaühing Neular ja Eesti ringmajandusettevõtete liit kutsusid eelmisel nädalal ajakirjanikke plastijäätmete väärindamise tehasesse, mis asub Paide linnas Tarbja külas. Neularis valmib kodumajapidamises tekkinud toiduplasti jäätmetest ehitusmaterjal: terrassilauad, prussid, hobuboksid, müraseinad, lillekastid, aiamööbel ja paljud teised praktilised esemed.

Plastijäätmetest Neularis valmiv materjal on täielikult taaskasutatud materjalist ning kõik tooted on ka pärast kasutust uuesti taaskasutavad. Väljanägemiselt on tooted identsed puitmaterjaliga, kuid mitme eelisega puidu ees: materjal on hooldusvaba, ilmastikukindel, soojust isoleeriv, heli peegeldav ja parasiidivaba. Lisaks on materjalil pikem kasutusaeg kui puitmaterjalist valmistatud terrassilaudadel, hobuboksidel, latritel või müraseintel.

Tehase looja ja eestvedaja Ilo Rannu sõnul on Neulari tootmises patenteeritud tehnoloogia. «Plastijäätmed on üha suurenev jäätmeliik ja on oluline, et oskaksime nendega midagi peale hakata,» lausus­ ta. «Neular on näidanud, et ka komposiitsest plastist on võimalik toota ja toota Eestis! Neular teeb toiduplastist innovaatilisi ehitusmaterjale, millega säästame loodust ja keskkonda, vahetades välja praeguseid ehitusmaterjale.»

*Tänavuse õppeaasta lõpus üllatas Paide Vallitorni külastanud õpilasgruppe raudrüüs rüütel, kes viis noortega läbi vahvaid tegevusi ning tutvustas rüütlite elu ja aega, milles nad elasid.

Sel kevadel andis rüütel Keio Viks umbes 10 muuseumi­tundi. Ründo Mülts märkis, et sellised tunnid toovad vaieldamatult koolis õpitud ajalootunnid õpilastele lähemale ja aitavad õpikutarkusi kinnistada.

Mültsi hinnangul sai Viks igas vanuses õpilastega kenasti hakkama. Ta on taaskehastumise meister ning on end rüütlite teema ja selle ajastuga hästi kurssi viinud. Tema põhiroll tundides oli tegevusi korraldada, sest lapsed tulevad kergemini kaasa, kui ajastutruu tegelane neid kutsub ja juhendab. Samas oskas Viks hästi detaile selgitada ja elutargalt laste küsimustele vastata.