Riigivanem August Rei esseekonkurss viis loovad noored Pika Hermanni torni

Kurla küla möödunud aegadest pajatavas «Kurla küla vanas pildialbumis» (ilmus 2012) kirjutab Aina Lee, et külas on tegutsenud kaks algkooli: Kurla õigeusklik algkool ja Kurla algkool. Kui esimene lõpetas hariduse andmise Eesti Vabariigi algusaastail, siis Kurla algkool tegutses aastani 1936, mil ta ühendati naaberkülas Meossaares asuva kooliga – raha loeti ka toona hoolikalt. Kurla algkooli tarvis ostis Kabala vald 1878. aastal Kabala mõisnikult parun Vietinghoff-Scheelilt 2163 hõberubla eest maatüki, kuhu rajati koolitalu: koolimaja ühes eluruumidega koolijuhatajale ning talu abihooned. Kui kooli nimeks oli Kurla algkool, siis talu nimeks sai Sepassaare. Sepassaare käis käest kätte, just nii, kuidas vahetusid kooliõpetajad (kool oli õpilaste arvult väike, õpetaja oli üksiti ka koolijuht). Esimene koolmeister oli Jaan Jung, kes on tuntud ka kui esimene eestlasest arheoloog, Maarjamaa linnamägede ja kalmete uurija ning meie muinasteaduse rajaja. Peale teda tuli õpetajaks Mihkel Rei Kõo vallast. Mihkel ja Marie Rei peres nägi 1886. aasta 22. märtsil ilmavalgust poisslaps, kellele pandi nimeks August. Algteadmised sai August isa käe all Kurla algkoolis, edasi kulges koolitee Pilistvere kihelkonnakoolis, Tartu Aleksandri gümnaasiumis ja Peterburi ülikooli õigusteaduskonnas. Ühiskondlikult ja poliitiliselt aktiivne August Rei oli üks neist, kes korraldas Eesti rahvusväeosade loomist võitluseks omariikluse eest Vabadussõjas. 1918. aastal sai temast Eesti Ajutise Valitsuse töö- ja hoolekandeminister, seejärel peaministri asetäitja. Aastatel 1919-1920 oli ta Asutava Kogu esimees, 1925-1926 II Riigikogu esimees. 4. detsembrist 1928 kuni 9. juulini 1929 oli August Rei Eesti Vabariigi riigivanem – juba kümnes valitsusjuht noore vabariigi lühikesel teel. 1928. aasta suvel külastas riigivanem Jaan Tõnisson Rootsi kuninga Gustav V kutsel Stockholmi. Vastuvisiidi Tallinnasse tegi Gustav V järgmisel aastal 27.-29. juunil. Siis oli tema vastuvõtjaks ja saatjaks riigivanem Rei. August Rei põgenes 1940. aastal nõukogude okupatsiooni eest Rootsi. 9. jaanuarist 1945 kuni 29. märtsini 1963 oli ta peaminister Eesti Vabariigi presidendi ülesandeis eksiilis. Foto: Kaarel Aluoja erakogu

Toompea lossis kuulutati välja Eesti riigi looja, Järvamaalt pärit August Rei ning Eesti esimese parlamendi Asutava Kogu ajaloolist rolli mõtestava koolinoorte loomekonkursi 2024.aaasta võitjad. Parimate väljakuulutamise järel tõusid konkursil osalenud koolinoored Pika Hermanni torni iseseisvat Eestit kaema.

Zürii hindas parimaks nooremas vanusegrupis Kadi Kontkar Tartu Veeriku Koolist, keda juhendas kooli ajalooõpetaja Jane Pääsukene ning vanemas vanuserühmas Jaan Rajando Vanalinna Hariduskolleegiumist, juhendaja kooli kirjanduse õpetaja Maris Vaher. Videode katekooria parimad olid Martha-Ly Lilleorg ja Johanna Palm Saku Gümnaasiumist, keda juhendas ajalooõpetaja Raigo Loide.

Võitjad ja nende juhendajad sõidavad Brüsselisse, tutvuma sealse ajaloolise vanalinna ja võimukoridoridega.

“Positiivselt üllatas seekord loominguline lähenemine, esimest korda konkursi ajaloos hindasime eraldi videosid, mida saab kasutada koolides edaspidi õppevahendina,” ütles žüriisse kuulunud Eesti NATO Ühingu esimees Krista Mulenok.

Konkursi žüriisse kuulunud ajaloopopulariseerija Jaak Juske selgitas: „Rõõm on näha, et noored avastanud Rei rolli Eesti ajaloos – rahvusväeosade ühe loojana seisis Rei selle eest, et Eestimaa inimesed oleks I maailmasõja lõpukeerises kaitstud. Hiljem teenis Rei Eestit riigivanema, Tallinna linnavolikogu esimehe ja diplomaadina. Aga paraku oli Rei sunnitud ka nägema, kuidas Teises maailmasõjas võõras võim vallutas kodumaa ja meie inimesed olid sunnitud põgenema terrori eest välismaale. Ta ei kaotanud usku iseseisvasse Eestisse ning koos aatekaaslastega hoidis pikki aastaid Eesti omariiklust eksiilvalitsuse juhina – peaministrina presidendi ülesannetes“.

Esseekonkurssi korraldas Riigivanem August Rei Sihtasutus koostöös Eesti NATO Ühingu ning Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsiga ning see oli suunatud 9-12. klassi õpilastele.

Konkursil osalemiseks sai valida kolme teema vahel: "Meelsus, millega rajati oma riik: August Rei juhitud Asutav Kogu", "Riigimeheks kasvamine: mis mind inspireerib August Rei eluloos" või „August Rei valikud rahvusväeosade looja ja riigimehena. Paralleelid ja õppetunnid tänasesse julgeolekuolukorda“.

August Rei oli Eesti esimese parlamendi Asutava Kogu esimees 1919-1920, riigivanem aastatel 1928-29, kõigi Riigikogu koosseisude liige ning omariikluse järjepidevuse hoidja, Eesti eksiilvalitsuse juht, peaminister presidendi ülesannetes alates 1945. aastast kuni oma surmani 1963. aastal.