Tulevik on tume Järvamaal jääb Türi linna jagu inimesi vähemaks

Keskmine järvalane on oma elukohaga pigem rahul, kuid statistika ei valeta: meid on vähe ja üha vähemaks jääb. Tänavusel Järvamaa laulu- ja tantsupeol tundus, et statistikal pole tegelikkusega midagi pistmist. Kahjuks on küll. Foto: Kristo Kivisoo
Kuido Saarpuu
Copy
  • 2,2% Eesti rahvastikust elab Järvamaal ehk meid on siin hõredalt
  • Ometi pole Järvamaal keskne asend pole pluss
  • Järvamaa elanikke iseloomustab võrdlemisi tugev Eesti-keskne identiteet

Kuigi Eesti rahvaarv on viimased seitse aastat suurenenud, näitab rahvastikuprognoos aastaks 2085 elanikkonna kahanemist. Piirkondlikult suureneb elanike arv Harju- ja Tartumaal, Järvamaa on kindlate kahanejate seas.

«Prognoos näitab, et Eestis elab aastal 2085 ligi 1,2 miljonit inimest. Rahvaarv väheneb võrreldes praegusega 167 000 inimese jagu. Seda on rohkem kui Tartu maakonnas elanikke,» ütles statistikaameti rahvastiku- ja haridusstatistika meeskonnajuht Terje Trasberg.

Statistikaameti meedia­suhete juhi Heidi Kuke selgitusel on tänavuse rahvastikuprognoosiga koostatud maakondadele prognoos aastani 2050 kogu Eesti põhistsenaariumi põhjal.

Statistikaameti andmetel elab 1. jaanuari seisuga Järva maakonnas 30 084 inimest. Prognoosi järgi on 2050. aasta 1. jaanuari andmetel Järva maakonnas 5228 elanikku vähem kui tänavu ehk 24 856. See tähendab kahanemist Türi linna täie inimeste jagu.

NUMBER

13 000 ja rohkem leibkonda on 2021. aasta rahvaloenduse järgi Järvamaal. Leibkonnas on keskmiselt 2,24 liiget.

Kukk täpsustas, et 2024. aasta seisuga on Järvamaa rahvastikust 21 protsenti alla 20aastased, 54,6 protsenti tööealised (20–64 a) ja 24,4 protsenti 65aastased või vanemad. «Prognoosi järgi on 2050. aastal Järvamaa rahvastikust 18,1 protsenti alla 20aastased, 51,3 protsenti tööealised ja 30,6 protsenti 65aastased või vanemad,» lausus ta. «Nii on terve Eesti kui ka Järva maakonna loomulik iive tulevikus endiselt negatiivne.»

Terje Trasbergi ütlust mööda põhjustavad rahvaarvu kahanemist peamiselt madal sündimus ja vananev rahvastik. «Viimased aastad on meie sündide arv olnud väike. Ka loomulik iive on riigi taasiseseisvumisest alates olnud negatiivne, kokku üle 100 000 inimese jagu. See kõik annab alust prognoosida, et sünnitusealiste naiste arv jätkab vähenemist ka tulevikus,» selgitas ta.

See on ka suuresti põhjus, miks prognoositava perioodi alguses on rahvaarvu vähenemine aeglasem, kuid seejärel mõneti kiireneb. Võrreldes praeguse rahvastikuga hindab prognoos 2030. aastaks rahvastiku vähenemist 1,4 protsenti, 2050. aastaks 4,1 protsenti ja 2085. aastaks 12,1 protsenti.

Võrreldes eelmiste prognoosidega on nüüd prognoositav rahvaarv mõneti suurem. «Eelkõige selle pärast, et viimasel viiel aastal on sisseränne Eestisse, ka ilma sõjapõgeniketa, olnud oluliselt suurem kui väljaränne,» põhjendas­ Trasberg.

Kui 2019. aasta prognoosis hinnati rändesaldoks 1500 inimest aastas, siis uues prognoosis hinnatakse, et igal aastal rändab sisse umbes 4000 inimest rohkem kui välja.

Prognoos eeldab, et sündimus taastub küll madalseisust, kuid jääb siiski märgatavalt alla taastetaseme, mis tähendab, et ühe naise kohta sünnib keskmiselt alla kahe lapse. Samuti jääb sündimus alla ka eelmiste prognooside hinnangutele.

«Kui eelmise kümne aasta keskmine sündide arv aastas oli umbes 13 300, siis uue prognoosi järgi jääb aastane sündide arv kuni 2050. aastani 11 700 juurde,» ütles Trasberg.

FAKTE

Järva maakonna pindala on 2674 ruutkilomeetrit, mis teeb 6,2 protsenti Eesti pindalast. Pindala suuruse poolest on Järvamaa üheksas maakond.

Asustustihedus on 11,1 inimest ruutkilomeetri kohta, asetudes

Eesti hõredaimate sekka 11. kohale.

Viimasel loendushetkel, 31. detsembril 2021 elas Järvamaal 29 697 inimest, mis teeb 2,2 protsenti Eesti rahvastikust. Rahvaarvu poolest on Järvamaa kümnendal kohal.

Viimase kümne aasta jooksul 2011. aasta loendusest saadik on Järvamaa rahvaarv kahanenud 4,7 protsenti, kuid eelmise kümnendi kahanemine (2000–2011) oli 17,7 protsenti, seega on Järvamaa rahvastiku kadu käesoleval sajandil olnud rohkem kui 21 protsenti. Praeguseks on see pidurdunud ja Järvamaal on Eesti keskmisest rohkem lastega peresid.

Järvamaa elanikest 27 protsenti elab linnalises asustustüübis – need on Paide elanikud; 21 protsenti väikelinnalises asustustüübis – nende seas on enamik Türi elanikud; ülejäänud on maaelanikud. Asustuses on ülekaalus väikesed kuni saja elanikuga külad.

Järvamaa asub Eesti mandri keskel igati soodsas asendis, siin paikneb ka Eesti keskpunkt. Türi valiti enne teist maailmasõda keskse raadiosaatja kohaks just selle tõttu. Ometi pole Järvamaal kaugeltki keskne asend riigis olulisuse mõttes, soovida on jätnud transpordiühendus teiste piirkondadega.

Järvamaa elanikke iseloomustab võrdlemisi tugev Eesti-keskne identiteet. Haridustase on küll objektiivselt üsna kõrge: 22 protsenti maakonna vähemalt 15aastastest elanikest on kõrgharidusega, kuid siiski Eesti madalamaid.

Ka teaduste doktorite osa, 0,8 tuhande elaniku kohta, ja võõrkeelte oskuse tase on maakondade pingerea lõpus. Seevastu kutsehariduse omandanute poolest on Järvamaa 35,7 protsendiga tublil kolmandal kohal.

Allikas: «Eesti rahvastik. Loendamata loendatud», autor Ene-Margit Tiit

Praegu on oodatav eluiga meestel 74,5 ja naistel 83,1 eluaastat. Need suurenevad ning prognoosi järgi on meeste oodatav eluiga 2085. aastaks 85,3 ja naistel 90,9 eluaastat.

Madal sündimus, suurenev oodatav eluiga ja sisseränne mõjutavad Eesti elanike vanuselist koosseisu. Trasberg sõnas, et praegu moodustavad alla 20aastased rahvastikust 21,6, tööealised ehk 20–64aastased 57,9 ning 65aastased ja vanemad 20,5 protsenti.

Prognoosi hinnangul väheneb tööealiste osa rahvastikust 2050. aastaks 54,6 protsendi juurde ning prognoositava perioodi lõpuks ehk 2085. aastaks moodustab tööealine rahvastik elanikkonnast alla poole, täpsemalt 49,2 protsenti.

Rahvastikuprognoose koostatakse vastavalt demograafilistele suundumustele. «Arvesse võetakse nii laste arvu kui ka sünnitajate vanust, suremust eri vanuserühmades, rändava rahvastiku vanusejaotust ja seda, kuidas kõik need tegurid ajas muutuda võivad,» lausus Trasberg­.

Prognoosi samade suundumuste järgi automaatselt ise pikendada ei maksa, sest tulevik on alati ettearvamatu. Samuti ei tee prognoos ennustusi Ukraina sõja arengute kohta. «Isegi stabiilses kulgemises on alati alternatiivseid võimalusi,» lisas Trasberg­. Nii koostatakse rahvastikuprognoosile alati mitu stsenaariumi.

Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna juhataja Hede Sinisaar ütles, et rahvastiku vanuselise koos­seisu muutusi on oluline teada riigi osutatavate teenuste kujundamisel­.

«Vananeva rahvastikuga ühiskonnas on väga oluline jälgida ja hinnata, millised on demograafilised suundumused. Rahvastikuprognoosi koostamisel lähtutakse tulevikutrendide kujundamisel mineviku andmetest ja suundumistest. Praegused tegurid annavad meile arvutusmudelite kaudu ette piirid, mille vahel tõenäoliselt rahvastik lähiajal muutub,» selgitas ta.

Sinisaar lisas, et tuleviku rahvaarv ja selle koosseis on oluline selleks, et hinnata, millised võimalused või probleemid Eestil riigina tekivad. «Sotsiaalministeeriumile on oluline analüüsida ja plaanida eri valdkondade teenuste vajadust tulevikus,» sõnas ta.

Muutused rahvaarvus

Järgmise 25 aasta jooksul väheneb rahvaarv kõikides maakondades peale Harju- ja Tartumaa.

Ühes maakonnas (Pärnumaal) väheneb rahvaarv alla 10 protsendi, üheksas maakonnas 10–20 protsenti ja kolmes maakonnas üle 20 protsendi.

Protsentides suureneb rahvaarv enim Tartumaal (+ 4,5) ja arvuliselt Harjumaal (+ 24 671).

Rahvaarv väheneb enim protsentides Jõgevamaal (– 22,5) ja arvuliselt Ida-Virumaal (– 26 582).

Vanuseline jaotus

Riigis tervikuna väheneb 2050. aastaks tööealiste (20–64aastased) osa 55 protsendini.

Tööealiste osa väheneb kõigis maakondades. Ida-Virumaal ja Põlvamaal väheneb tööealiste osa alla 50 protsendi.

Kuni 20aastaste osa on praegu ja ka tulevikus suurim Tartumaal, vastavalt 24 ja 19 protsenti.

Pensioniealiste (65aastaste ja vanemate) osa suureneb 5–8 protsendipunkti.

Ainult Tartumaal jääb pensioniealiste osa alla veerandi.

Ida-Virumaal, Põlvamaal ja Valgamaal küündib pensioniealiste osa üle kolmandiku.

Paiknemine

Maakondade rahvaarvu järjestus ei muutu, kuid Harjumaa osa suureneb veelgi.

Praegu elab Harjumaal 47 protsenti Eesti elanikest, kuid aastaks 2050 on neid 51 protsenti.

Tartumaa osa suureneb üks protsendipunkt 13 protsendi juurde.

Tööealisest elanikkonnast kaks kolmandikku elab kas Harju- või Tartumaal.

Ida-Virumaal, kus rahvaarv väheneb kõige rohkem, jääb vanemaealiste hulk suuresti samaks, kuid alla 20aastaste arv väheneb seal üle 6000 ja tööealiste arv üle 20 500 inimese jagu.

Ränne

20aastased rändavad Harjumaale ja Tartumaale.

Hilisemates vanuserühmades on siseränne ühtlasem ja üle-eestilisem.

Välisrändes osalejatest ligi 60 protsenti tulevad või lähevad Harjumaalt.

Pisut üle 10 protsendi välisrändajatest saabuvad või lahkuvad Tartumaalt.

Allikas: statistikaamet

Tagasi üles