Kalastamine läheb kallimaks

Anne Põder
, ajakirjanik
Copy
Kalamees. Pilt on illustratiivne.
Kalamees. Pilt on illustratiivne. Foto: Urmas Luik

Regionaalminister Piret Hartman allkirjastas määruse, millega muutuvad alates 1. juulist harrastuspüügiõiguse tasud. Muudatus puudutab neid kalastajaid, kes peavad ostma kalastamiseks harrastuspüügiõiguse.

Kalanduspoliitika osakonna juhataja Sigmar Suu ütles, et tasud jäävad ka edaspidi taskukohaseks ja seda kindla eesmärgiga populariseerida harrastuspüüki ning tagada kõigile Eesti elanikele ligipääs meie ühisele loodusvarale. "Ühe lihtkäsiõngega püük on jätkuvalt tasuta,“ märkis ta.

Harrastuspüük on väga populaarne vaba aja veetmise viis, mis lisaks looduses viibimisele ja vaimsele heaolule võib boonusena anda püüdja lauale värske toidupoolise. Selle juures tuleb püüdjatel arvestada, et kalad on Eesti loodusvara, mille kasutamiseks on enamikul juhtudest kohustus tasuda keskkonnatasu harrastuspüügiõiguse näol.

„Harrastuspüügiõiguse tasu ei ole muutunud alates 2012. aastast. Arvestades investeeringute mahtu kalavaru tagamiseks ja sektori toimimiseks, on selge, et kui harrastuspüügiõiguse tasud jäetaks muutmata, poleks laekuvad tulud enam piisavad sektori arendamiseks või senise taseme hoidmiseks,“ selgitas Suu.

Riigi kehtestatud tasumääradest ja sealt laekuvast tulust kaetakse mitmeid harrastuskalapüügisektori arendamiseks tehtavaid kulutusi, näiteks kalastajatele mõeldud taristu rajamist, harrastuskalastajate jaoks oluliste kalaliikide koelmute taastamist, kalade veekogudesse asustamist ning palju muud.

TEAVE

Alates 1. juulist kehtima hakkavad harrastuskalapüügiõiguse tasumäärad:

24 tunni eest – 2 eurot

7 päeva eest – 5 eurot

182 päeva eest – 17 eurot

365 päeva eest – 27 eurot

Varem soetatud harrastuspüügiõigused, näiteks juba ostetud aastane püügiõigus, kehtivad püügiõiguse perioodi lõpuni ja lisatasu nende eest maksma ei pea.

Tagasi üles