Laupäevase Järva Teataja tutvustus

Foto: Järva Teataja

Laupäevane Järva Teataja kirjutab:

*Punase puitvoodriga ehitis, kus kooperatiivi ajal pakuti kõhutäidet ja märjukesi, jäi pikkadeks aastateks tühjalt seisma ning kujunes lõpuks igavlevate noorukite kogunemiskohaks. Nii seisis hüljatud majake maantee ääres kuni eelmise aasta sügiseni. Nüüd on samal kohal helehalli voodri ja tumehalli katusega hoone, mis kannab nime Oisu-Risti.

«Hakkasime siin siis tasapisi toimetama,» sõnas Mikk Otsus. Toimetamist oli muidugi omajagu, sest kaua aega tühjalt seisnud ehitis oli üsna kurvas seisus. Nüüd on sel uus katus, uus vooder, uksed-aknad, elektri- ja küttesüsteem ning kanalisatsioon.

Mõni kuu väldanud tööde tulemusel on Oisu-Risti nime kandev väike majutusasutus peaaegu valmis. See tähendab, et kolmest sinna plaanitud külaliskorterist kaks on juba valmis ka esimesi ööbijaid võõrustama. Peatselt on ööbimisvõimalus leitav ka booking.com ja airbnb.com platvormilt.

*«Tere, mina olengi Krõõt! Või õigemini Krõõda mees,» tutvustab end väidetavalt ainus või vähemalt üks vähestest Eesti meesraamatukogu­hoidjatest, Marko Männik (64), kes pealegi juhib Eesti ainsat maaraamatukogu­bussi – Järva valla imeleiutist.

Päevast päeva vahendab Marko lugemismaterjali ja kirjandust isegi sellistesse valla väikeküladesse, kus muid avalikke teenuseid pole aastakümneid enam olnud. Mõni memm saab sedasi raamatukogus käia koguni oma koduukse all – niisugust luksust juba paljudel ei ole.

Järva valla raamatukogubussil Krõõt möödub 1. juulil tegevuse alustamisest kolm aastat.

Marko Männik on raamatukogubussi juht igas mõttes: ta keerab nii rooli kui ka registreerib laenutusi. «Ega ma selles nuti- ja arvutimaailmas väga kodus ole, aga laenutusprogramm on mul selge,» ütleb ta ja näitab jutu juurde oma nuputelefoni.

Markole meeldivad armastus- ja ajaloolised romaanid, ta loeb ka kriminulle ja eesti kirjandust. «Paljud juba usaldavad mind ja küsivad minu käest, mida lugeda,» sõnab ta.

*Jalgpallifännist paidelane Chris Murro on jalgpallurite särke kogunud juba aastaid. Kui muidu seisavad vutimeeste ja -naiste särgid virna pakitult kapiriiulil, siis parema ülevaate saamiseks tuulutas Murro sel kevadel särke ja laotas need jalgpallimurule laiali. Vaatepilt tuli uhke ja andis indu veelgi suuremat kollektsiooni jahtida.

Murro ütles, et praegu on tal 46 särki. «Aga neid tuleb kohe juurde, sest paljud jalgpallurid nägid mu pilti sotsiaalmeedias koos särkidega ja on lubanud oma särke ka saata,» ütles ta.

Chris Murro on mängijatelt särke saanud põhiliselt küsimise peale. «Mul on hobi teha jalgpalluritega koos pilti ja enamasti tekib siis hea võimalus küsida endale mängusärki,» ütles ta.

Alati ei olegi mängijatel võimalik neid anda, sest Premium liigas tuleb neil särkidega hooaeg vastu pidada. Alles hooaja lõpus on see hetk, kus mängijad saavad särgid ära anda.

Paide linnameeskond juba ütles Chris Murrole, et ta võiks avad varsti oma jalgpallimuuseumi. «Miks ka mitte? Kui kunagi on mu kollektsioon nii suur, siis võiks sobivate ruumide leidumisel olla see täitsa tore mõte. Annavad ju särgid hea läbilõike Eesti jalgpalluritest ja nende teekonnast jalgpallis,» arutles ta.

*Kuigi Eesti rahvaarv on viimased seitse aastat suurenenud, näitab rahvastikuprognoos aastaks 2085 elanikkonna kahanemist. Piirkondlikult suureneb elanike arv Harju- ja Tartumaal, Järvamaa on kindlate kahanejate seas.

Statistikaameti andmetel elab 1. jaanuari seisuga Järva maakonnas 30 084 inimest. Prognoosi järgi on 2050. aasta 1. jaanuari andmetel Järva maakonnas 5228 elanikku vähem kui tänavu ehk 24 856. See tähendab kahanemist Türi linna täie inimeste jagu.

2024. aasta seisuga on Järvamaa rahvastikust 21 protsenti alla 20aastased, 54,6 protsenti tööealised (20–64 a) ja 24,4 protsenti 65aastased või vanemad. «Prognoosi järgi on 2050. aastal Järvamaa rahvastikust 18,1 protsenti alla 20aastased, 51,3 protsenti tööealised ja 30,6 protsenti 65aastased või vanemad,» lausus ta. «Nii on terve Eesti kui ka Järva maakonna loomulik iive tulevikus endiselt negatiivne.»