Hallpõsk-püttide pered ujuvad järvel

Foto: Ingmar Muusikus

Paide järve ääres käijatele on hallpõsk-pütid vanad tuttavad, neid linde elab seal suviti kaks paari. Juunis koorusid mõlemal paaril sebravöödilise peamustriga tibud, nüüd askeldavad pütipered suve lõpuni vesirooside vahel ringi. Nende ujumised pakuvad toredat vaatepilti.

Hallpõsk-püttide kevadised pulmamängud koosnevad kaunitest ja keerukatest rituaalidest. Koos ujudes võetakse uhkeid poose ja ristatakse nokkasid. Isalind toob vee põhjast taimi, mida demonstratsiivselt paarilisele näitab. Poolehoiu võitmiseks ja suhete kinnitamiseks on oluline ka isalinnult emasele kalakeste kinkimine. Hallpõsk-püttide paarisuhe on nii kurameerimise kui ka pesitsemise ja järelkasvu eest hoolitsemise ajal harmooniline: üheskoos peetakse pulmi, ehitatakse pesa, vaheldumisi hautakse mune, võrdselt tegeldakse ka laste kasvatamisega. Ilus ja õnnelik elu!

Kuid on üks omadus, mis mõjub selle kena linnu puhul ootamatult, isegi ehmatavalt, ja mida küllap nii mõnigi Paide järve kaldal liikuja on täheldanud – tema röökiv hääl! Hallpõsk-pütt on nimelt üsna lärmakas lind, kel on äraütlemata jubeda tämbriga häälitused, mida ta igal võimalikul juhul kasutab.