Naaberküla mees realiseerib Aravetel oma kunstihuvi

Vaido Kobrand asus1980. aastal koolidirektorina tööle Aravete põhikooli, mis tema eestvedamisel sai 1983. aastal nimeks Aravete keskkool. Kobrand suundus Aravate keskkooli direktoriametist pensionipõlve pidama 2005. aastal. Foto: Maarja Ilves

Aravetel kogub viimastel aastatel hoogu tänavakunst. Selle suuna eestvedajaks võib pidada kohalikku aktivisti Kalvi Kirspuud. Mees elab tegelikult naaberkülas, kuid tunneb end rohkem aravetelasena ning soovib selleks ka rohkem oma aega, tahtmist ja raha Aravetele suunata.

«Kuigi arvasin, et «Aravete aknamaalid 2» ja «Tänuakende» projektid jäävad viimaseks, tekkis mul siiski tunne, et üks maja Aravetel vajaks veel ümber kujundamist,» selgitas Kirspuu uue projekti kujunemise lugu. Selle otsustas mees kavandada endise Aravete ujula seinale. «Aravete ujulal terendas aastate eest küll lootus saada Ambla valla esimeseks toimivaks ujulaks, kuid kuna omanikul pangaga koostöö ei sujunud, jäi projekt paremaid aegu ootama.»

Tõsiasi on aga see, et ujula, mille arhitekt on Ignar Fjuk, kes on projekteerinud ka Aravete koolihoone, projekteeris Aravete ujula 1986. aastal. Hoone sai valmis 1991. aasta detsembris. Kolmekorruseline hoone kogus 90-ndatel populaarsust selle soklikorrusel tegutsenud diskoteegiga «Tähistaevas». Kohalike elanike kinnitusel toimis ka ujula omal ajal mõnda aega, kuid paraku mitte kaua. Tänasel päeval pole vandaalid hoonele halastanud ning ühtegi tervet akent sellelt naljalt enam ei leia. Hoone omanik on korduvalt valla suunamisel sissepääse sulgenud, kuid tulutult, kuna ikka ja jälle leiab uus põlvkond noori, et see maja on parim paik vaba aja veetmiseks.