Järvamaa kaitsepataljon pidas Müüsleris ägedat lahingut, et kaitsta maakonnakeskust Paidet. Kokkupõrkel punastega langes kaks kaitsepataljonis võidelnud meest, haavatuid oli seitse. Lahingud Müüsleri piirkonnas kestsid pea nädala, aga punavägi sunniti taganema ja Paide oli vallutamisest päästetud.
Kui Vabadussõjas langenud kangelaste mälestusmärkide püstitamine oli hoo sisse saanud, kutsuti rahvast rajama tähismärke ka Vabadussõja lahinguväljadele. Mõte tähistada Järvamaa Kaitsepataljoni lahinguristsete ja karastumise paik tekkis 1934. aasta kevadel. Kiiresti moodustati mälestusmärgi püstitamise komitee. Monument otsustai püstitada Müüsleri algkoolist põhja pool asuva heinamaa mäenõlvale, mis oli looduslikult kõige kaunim koht ümbruskonnas. Mälestussammas valmistati kunstnik August Roosilehe kavandi järgi ning oluline avati suure pidulikkusega 15. juulil 1934. aastal. Nõukogude okupatsiooniaastatel, mil suurem enamus Eesti omariiklust põlistavaid mälupaiku hävitati, säilis Müüsleri monument ümberkukkununa kraavis. 1988. aasta suvel otsustasid Järvamaa Muinsuskaitse Seltsi, Rahvarinde ja kolhoosi "Oktoober" esindajad mälestussamba taastada. Kaasa aitasid mitmed ettevõtted ning kuu aja jooksul käis töötalgutel koos üle saja inimese. Sammas taastati originaaldetailidest. Mälestussamba pidulik taasavamine toimus 27. augustil 1988. Müüsleri lahingu mälestusmärk oli esimene laulva revolutsiooni ajal taastatud monument Järvamaal.
/nginx/o/2020/02/06/12918891t1ha8ed.png)