NATO sõnause võidusõnaks valiti turvatalastu

Eesti suursaadik NATO juures Jüri Luik ja võistluse võitja Susanna Laan. Foto: Välisministeerium

Välisministeeriumi, kaitseministeeriumi ja Kaitseväe Akadeemia poolt Eesti NATO-ga ühinemise 20. aastapäeva puhul väljakuulutatud sõnakorje võidusõna on turvatalastu, mille pakkus pika ja keeruka liitsõna julgeolekuarhitektuur asemel välja Susanna Laan.

9. augustil Paides toimunud arvamusfestivalil võitja välja kuulutanud Eesti suursaadik NATO juures Jüri Luik tunnustas kõiki sõnavõistlusel osalenuid. „Eesti keel saab olla kultuurkeel ainult juhul, kui meil ei ole olemas üksnes põhisõnavara, vaid ka sõnavara, mis võimaldab meil rääkida muuhulgas tehnoloogiast, tehisintellektist ja julgeolekupoliitikast,“ märkis Luik. „Uusi sõnu välja pakkudes on kõik sõnavõistlusel osalenud teinud ära väga olulise töö.“

Võidusõna autori sõnul võttis võidusõna turvatalastu väljamõtlemine aega mitu nädalat. „Olen alati olnud keelehuviline ja seetõttu pälvis võistlus kohe minu tähelepanu,“ sõnas Laan. Esmalt otsustas ta asendada liitsõnas julgeolekuarhitektuur sõna arhitektuur sõnaga tala ja nii käisid uue võimaliku sõnana läbi variandid julgeolekutalastik või julgeolekutalastu.

„Kahtlesin, kas ilus ja juurdunud sõna julgeolek tasub millegi muuga asendada, aga otsustasin siiski võtta riski ja esitasin võistluse hästi kokkukõlava sõna turvatalastu,“ selgitas Laan. „Mul on hea meel, et eksperdid pidasid sõna võidu vääriliseks.“

Teist ja kolmandat kohta jagavad sõnad lävekaitse (ingl forward defence), mida pakkusid Raido Vahtra ja Kaja Vahtra, ning nimistama – maha nimistama (ingl list – delist), mille esitaja oli Aet Rebane. Võistluse eripreemia pälvib Elisabeth Hade, kes tegi ettepaneku kasutada võõrsõna rotatsioon asemel murdesõna meen.

Võistluse võitja auhind on reis Brüsselisse ja seal asuva NATO peakorteri külastus. Teise ja kolmanda koha jagajaid ning eripreemia pälvijat tunnustatakse Apollo kinkekaartidega.

NATO sõnause ehk julgeolekupoliitika ja riigikaitse sõnavõistluse eesmärk oli arendada julgeolekupoliitika ja riigikaitse oskussõnavara ning populariseerida terminiarendust. Võistlusele valiti seitse mõistet, millele oodati lühikest, suupärast ja tähenduslikult sobivat eestikeelset vastet. Kokku osales võistlusel 47 inimest, kes pakkusid kokku välja 244 uut sõna.

Sõnu hindas töörühm, kuhu kuulusid välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov, välisministeeriumi NATO ja Atlandi-üleste suhete osakonna peadirektor Martin Roger, Eesti suursaadik NATO juures Jüri Luik, välisministeeriumi poliitika planeerimise osakonna peadirektor Margus Kolga, välisministeeriumi relvastuskontrolli büroo direktor Arti Hilpus, välisministeeriumi NATO ja julgeolekupoliitika büroo nõunik Kattri-Helina Põld, kaitseministeeriumi NATO ja Euroopa Liidu osakonna NATO valdkonnajuht Kaspar Pajos, kaitseväe juhtivterminoloog Reet Hendrikson, diviisi operatsioonide jaoskonna ülem kolonelleitnant Mattias Puusepp, maakaitsepataljoni ülem kolonelleitnant Kaido Kivistik ja diviisi õhukaitsejaoskonna vanemstaabiohvitser kolonelleitnant Kaimo Jürnas.