Toetuse abil läheb Järva vallas uue jalgratta- ja jalgtee ehitamiseks

Rattaraja märgis Reidi tee jalgrattateel Foto: Eero Vabamägi

Eelmise aasta sügisel välja kuulutatud jalgratta- ja jalgteede investeeringute taotlusvoorust on selgunud rahastust saanud projektid. Toetus on suunatud kohalikele omavalitsustele väljaspool Tallinna, Tartut ja Pärnut ning toetuse eesmärk on muuta nii jalgsi kui jalgrattaga igapäevast liiklemist mugavamaks ja turvalisemaks. Esimese vooru eelarve on kokku 10 miljonit eurot. Meetme raames toimub kaks taotlusvooru kogusummas 20 miljonit eurot.

Regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartmanil on hea meel, et huvi taotlusvooru vastu on suur. „Lisaks ühistranspordile on oluline panustada jalgratta- ja jalgteede arendamisse. Kohalikel omavalitsustel on siin parim ülevaade oma elanike vajadustest. Paremate ühendusvõimaluste kõrval on oluline ka inimestele tervislikumate harjumuste võimaldamine,“ kommenteeris minister.

Toetus on suunatud kohalikele omavalitsustele väljaspool Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkondi. Projektide hindamiseks ja toetatavate projektide pingerea koostamiseks moodustati hindamiskomisjon, kuhu kuulusid Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Transpordiameti ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajad. 36 toetusprojekti kaudu lisandub omavalitsustesse üle Eesti kokku 50 kilomeetrit uusi jalgratta- ja jalgteid. Projektide toetuse suurus on vahemikus 60 514 – 500 000 eurot ja nende eeldatav valmimise tähtaeg on hiljemalt 2026. aasta sügiseks.

„Jalg- ja jalgrattateede rajamise taotlusvooru raames sai toetust küsida lisaks jalg- ja jalgrattateede rajamisele ka näiteks jalgrattaparklate, jalgratta- või jalgtee ääres asuva iseteenindusliku jalgrataste, lapsevankrite, ratastoolide, kui ka muude abivahendite jaoks kasutada mõeldud tasuta remondipunktide ehitamiseks. Samuti puhkamiseks mõeldud istekohtade rajamiseks,“ rääkis taotlusvooru läbi viiva RTK elu- ja ettevõtluskeskkonna talituse juhataja Kertu Sepp.

„Nüüd lõppenud taotlusvooru eelarve oli 10 miljonit eurot ja kokku esitati 51 taotlust, millest rahastusotsuse sai 36 projekti. Esitatud projekte hinnati NUTS 3 piirkondade kaupa, mis tähendab, et Põhja-, Kirde-, Kesk-, Lääne- ja Lõuna-Eesti piirkondades moodustusid eraldi pingeread ning nii mõneski piirkonnas sai rahastamisel määravaks hindepunktid kriteeriumidele: rajatava teelõigu potentsiaalne kasutajate arv ning teelõigu ehituse maksumus kilomeetri kohta,“ selgitas Sepp.

Kesk-Eestile (Järvamaa, Lääne-Virumaa, Raplamaa) eraldatud toetus oli 1 625 006 eurot. Järvamaalt sai toetust Järva vald ning 73 017 euro eest on plaanis ehitada 340 meetrit Kadastiku kergliiklusteed.

Voorust taotletava toetuse summa on 50 000 kuni 500 000 eurot projekti kohta. Toetuse suurus konkreetsele kohaliku omavalitsusele sõltub tema põhitegevuse tuludest ja elanike arvust ning sellele lisandub kohaliku omavalitsuse omafinantseering. Taotlusperioodi jooksul toimub kaks taotlusvooru, igal taotlejal on õigus esitada taotlusvooru kuni kaks taotlust. Järgmine taotlusvoor – samuti eelarvega 10 miljonit eurot – avaneb eeldatavasti 2025. aasta teises pooles. Rohkem infot taotlemise tingimuste kohta ja toetust saanud projektide kohta leiab RTK kodulehelt.

Toetust rahastatakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist. Meetmes seatud eesmärkide saavutamise eest vastutab rakendusasutusena Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Taotlusvooru korraldab ja projekte aitab rakendusüksusena ellu viia Riigi Tugiteenuste Keskus.