Kassipuhvet kostitab paikäsi uues kohas

Vabatahtlikud Kadi Sarik (vasakult), Virge Piisner ja Relika Sarapik hoolitsevad selle eest, et niigi rasket elu näinud kassid end hästi tunneksid. Foto: Dmitri Kotjuh

Laupäeval Paides korraldataval puhvetite päeval on võimalik esimest korda külastada hooleta jäänud kasse abistava Paikassi uut kodu Vee tänavas ning selle juures avatud puhvetist osta kiisude toetuseks head-paremat ja maandada stressi neid silitades.

Paikassi eestvedaja Virge Piisner ütles, et Vee 3 maja, mida inimesed teavad rohkem sealse apteegi kaudu, on Paikassile ajutine kodu olnud suve algusest saati. «Ruumid pakkus meile rentimiseks välja Paide linnavalitsus, kes ostab meilt hulkuvate loomadega tegelemise teenust,» selgitas ta. «Kuna Vee 3 maja on müügis, siis oleme algusest peale võtnud endise dialüüsiosakonna ruume kui ajutist peatuspaika. Kui maja maha müüakse, on üsna tõenäoline, et me seal edasi olla ei saa.»

Seniks naudivad kassitoa asukad avaraid valgusküllaseid ruume ja ootavad inimesi, kes neile päris kodu pakuksid.

Piisneri andmetel on Paikassi hoole all ligikaudu 120 kassi. «Mitte kõik nad ei ela kassi­toas, vaid meil on ka abikätt pakkuvaid hoiukodusid, kus elavad sellised kiisud, kes väga suurt seltskonda ei talu või vajavad mõnel tervislikult põhjusel vaiksemat ja rahulikumat elukohta,» selgitas ta.

Kassitoas on veidi alla saja kassi, ülejäänud jagunevad nelja hoiukodu vahel. Lepingulises suhtes on Paikass Paide linnavalitsuse ja Järva vallavalitsusega­.

Ruumid olid Vee tänaval küllalt heas seisus, kuid vajasid siiski mõningast remonti. Seda tegi mittetulundusühing omal jõul ja seadis kassid sinna mugavalt sisse.

Piisner sõnas eelmist ja praegust ruumi võrreldes, et Vee tänaval on rohkem valgust, kuid Pärnu tänaval oli hubasem. «Seinaruumi on uues kohas vähem, seetõttu ei saanud me kõiki kassidele meeldinud seinariiuleid üles panna ja kratsipuid sai ka vähem kaasa võtta,» lausus­ ta.

Samas on toal palju aknaid, mis on turvavõrgu tagant avatavad, et ruume õhutada. «Sisemise ventilatsiooni osa pole kusagil vanades majades hea ja sellega oleme juba harjunud,» lisas ta.

Kassitoa juures tegutseb ligi kümme vabatahtlikku, kes jagavad valvekordi ja käivad kordamööda kasside eest hoolitsemas. Et loomi on palju, siis pole paikäsi kunagi küllalt. «See on ka üks põhjus, miks korraldame avatud uste päevi ja ootame inimesi eelneva kokkuleppe alusel kassidega aega veetma,» ütles Piisner.

Paikassi kohvikut on vabatahtlikud Piisneri sõnul teinud paar korda aastas, siis, kui linnas selleks mõni sobiv üritus leidub. «Oleme korduvalt kaasa löönud Paide puhvetite päeval ning mõnikord ka jõulude või mõne muu suurürituse tuules kohvikuga kasside toetuseks raha kogunud,» täpsustas ta.

Seekord on Virge Piisneril ja Paikassi vabatahtlikel plaanis puhvetis pakkuda lõhepastat, kukeseene-hakklihapitsat, vaarika-toorjuustukooki, kokteilsalateid ja muud maitsvat. «Meilt saab ikka korraliku kõhutäie soolast toitu ja magusaid ampse maiustamiseks ka,» lisas ta. Kohvik on avatud kell 12–16.

Nagu tavaks on saanud, siis on võimalik kaasa lüüa õnneloosis ja osta käsitööesemeid, mida vabatahtlikud on kiisudele mõeldes meisterdanud. Kell 15 astub üles tuntud laulja Inger.

Kogu Paikassi puhveti tulu läheb Piisneri sõnul kasside ülalpidamiseks ja nende ravikulude katteks. «Kassitoa kulud on iga kuu umbes tuhat eurot. Vajaduse järgi lisanduvad ravi-, vaktsineerimis-, kiibistamis- ja steriliseerimiskulud ning asjatoimetusteks kuluva kütuse maksumus,» selgitas ta.

Majanduslikult rasked ajad koguvad Piisneri ütlust mööda murepilvi ka nende kohale, sest inimestel pole endilgi enam elamisraha, ammugi siis annetusteks. «Paraku toimime meie suures osas just annetustele toetudes ja kui raha enam pole, siis ei saa me ka kassihingi päästa,» lausus ta.

Puhveti ajal on Piisneri ütlust mööda avatud ka kassi­tuba, kus saab hoolealustega lähemat tutvust teha ja neid nii palju paitada, kui tahtmist on. «Suurem osa kasse naudib tähelepanu ja ootab külalisi väga. Veelgi parem, kui mõni sel moel endale kodu leiaks,» lausus ta. «Senised avatud uste päevad on nii mõnelegi kassile lõppenud õnnelikult. Loodame, et nii on ka seekord.»