Tööinspektsioon: Järvamaa ettevõtjad registreerivad kohusetundlikult tööõnnetusi

Tööinspektsioon Foto: Urmas Luik

Lõppenud aastal juhtus Järvamaa ettevõtetes 120 tööõnnetust, mis oli ligi 8% vähem kui aasta varem. Küll aga on Järvamaa kõige rohkemate tööõnnetustega maakond 1000 töötaja kohta. Kus siis õnnetused juhtuvad ja miks?

2023. aastal toimus Eestis kokku 3313 tööõnnetust, neist Järvamaal 120. Võrreldes 2022. aastaga on seda 59 õnnetuse võrra vähem. Sel aastal on Järvamaal juhtunud juba 44 tööõnnetust. Hea meel on aga tõdeda, et surmaga lõppenud tööõnnetusi viimasel neljal aastal Järvamaal olnud ei ole.

Enim toimub tööõnnetusi Järvamaal põllumajanduses, puidutööstuses, metallitööstuses ning toiduainetööstuses. Näiteks paigaldas Järvamaa töötaja kaableid ühe meetri kõrgusel redeli peal. Redel üks jalg vajus ja töötaja kaotas tasakaalu. Töötaja proovis jalaga toetuda seina ääres ladustatud alusele, kuid jalg jäi aluse vahele kinni. Seega pidi töötaja 13 päeva töölt eemal viibima ning sääre ja põlve vigastusi ravima.

1000 töötaja kohta toimub Järvamaal ligikaudu 8 tööõnnetust (Eesti keskmine on 5). Seda suhtarvu mõjutab kindlasti väike töötajate arv maakonnas. Lisaks tegutseb Järvamaal palju tööstuste ja põllumajanduse ettevõtteid, kus juhtub rohkem tööõnnetusi kui vähemohtlikes tegevusalades. Kindlasti mängib rolli ka tööandjate aus teavitamine ja tööõnnetuse juhtumise registreerimine.

Tööinspektorid kontrollisid töökeskkonna ohutust ja töösuhete korrektsust. Järvamaal tuvastati rikkumisi 76 ettevõttes ehk 83% ettevõtetes. Maakonna vaates hõlmati järelevalvega ligikaudu 11% maakonna ettevõtetest. Kokku leiti Eestis lõppenud aastal 16 128 erinevat rikkumist, neist Järvamaal 481. Keskmiselt tuvastati ühes ettevõttes 6 rikkumist. Enim tuvastati rikkumisi ehituses, põllumajanduses ja töötleva tööstuse sektorites.

Sagedasemad rikkumised Järvamaal on sarnased nagu Eestis tervikuna. Töötajad pole läbinud juhendamist ja väljaõpet või on see kirjalikult fikseerimata, tervisekontrolli korraldamine on puudulik, ohualad on märgistamata. Kemikaali anumad on märgistamata või on need valatud uude pakendisse, näiteks joogitaarasse, mis võib tuua tõsiseid tagajärgi. Lisaks on tihti töövahenditel puudu kaitsepiirded. Kaitsepiirete eemaldamise kohta tuuakse põhjenduseks, et need segavad töötamist, halvendavad nähtavust ning tootmiskiirus langeb. Küll aga on kaitsekate hädavajalik, et töötaja jääks terveks ja töövahendi ohtlik liikuv osa (nt saeketas) ei vigastaks töötajat. Näiteks saagis töötaja detaili ja kuna detail oli väike, otsustas ta eemaldada seadmelt kaitsekatte. Töötaja tähelepanu kadus ning tema käsi puutus vastu töötavat saeketast. Antud juhul vastas seade nõuetele, kuid töötaja ise eemaldas saekettalt kaitse.

Kontrollide käigus pöörasid inspektorid tähelepanu ka töökeskkonna riskianalüüsile, mis aitab välja selgitada töökeskkonnas olevad ohutegurid ja ennetada tööõnnetusi. Järvamaa ettevõtetest on töökeskkonna riskianalüüsi Tööinspektsiooni iseteeninduses esitanud 422 ettevõtet ehk ligikaudu 48% tegutsevatest ettevõtetest, kus on vähemalt üks töölepinguline töötaja. Siinkohal on aga oluline töökeskkonna riskianalüüsi regulaarselt ajakohastada. Peale uute andmete ilmumist ohuteguri mõju kohta, peab tööandja ka riskianalüüsi täiendama.

Töövaidlused Järvamaal

Järvamaal toimus 2023. aastal 26 töövaidlust. Võrreldes 2022. aastaga on töövaidluste arv maakonnas 8 võrra tõusnud. Nõuete kogusumma oli kokku Järvamaal 56 000 eurot. Keskmine nõudesumma ühe avalduse kohta oli ca 2153 eurot, samas kui Eesti keskmine oli ligikaudu 5000 eurot. Lahendatud avaldustest viiel juhul rahuldati avaldus täielikult 14 220 euro ulatuses, üks avaldus rahuldati osaliselt ning kuus avaldust lõppes kompromissiga kogusummas 19 300 eurot.

Enim esines vaidlusi ehituse, veevarustuse ning põllumajanduse sektori töötajate ja tööandjate vahel. Sagedasemad nõuded töötajate poolt olid seotud saamata jäänud töötasu ning töölepingu ülesütlemise vaidlustamisega. Tööandjad aga esitasid enim nõudeid seoses töötaja lahkumisega seotud hüvitistega.

Tööinspektsioon korraldab 21. augustil kell 10.30-14.30 tasuta teavitusürituse Paides, Keskväljak 15, II korruse seminari ruumis. Teemaks on töötamine masinatega – mida jälgida ja millega arvestada. Teabepäeval räägime, kuidas masinal töötades terveks jääda, masinate ohutusnõuetest ja tööandja jagab oma ettevõtte parimaid praktikaid. Lisaks masinate kasutamisele räägitakse üritusel Järva maakonna kohalikust tööelust.