Esmaspäeval lahkus maalikunstnik Eeva-Aet Jänes, kes on Eesti kunstilukku läinud ennekõike viljaka ja võimeka muralistina, aga ka lõuenditel geomeetrilises maalikeeles universaalseid väärtusi otsiva maalikunstnikuna.
Lahkus maalikunstnik Eeva-Aet Jänes
Eeva Jänes sündis 30. mail 1942 Tallinnas, kuid tema lapsepõlvelinnaks sai Paide, kuhu pere põgenes sõja eest. Kunstianne avaldus varakult, seda mõjutas ka Pallases õppinud kunstiõpetajast ema Alice Jänes. Eeva Jänes siirdus 1957. aastal õppima Tartu Kunstikooli, kus lõpetas maali eriala 1962. aastal. Töötanud kaks aastat kunstiõpetajana, järgnesid aastatel 1964–1970 õpingud Eesti Kunstiakadeemias, toonases Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis (ERKI), monumentaalmaali erialal. Eeva Jänes paistis silma juba tudengina: tähelepanu äratasid tema sgrafiitod ERKI hoone seintel, märkimisväärne saavutus oli ka neljanda kursuse tudengina maalitud fresko Tallinna 21. kooli fuajeesse. Eeva Jänese diplomitöö, sgrafiitotehnikas pannoo kavand, millel figuure on julgelt abstraheeritud, sai komisjonilt kõrgeima hinnangu.
Suurema osa elust tegutses Eeva Jänes vabakutselisena. Ta võttis aktiivselt osa monumentaalmaali konkurssidest ja sai mitmeid tellimusi. Tema poolt avalikesse hoonetesse loodud suuremõõtmelise kunsti koguarv küünib veerandsaja teoseni. Esindatud on kõik klassikalised monumentaalmaali tehnikad: freskod, sgrafiitod, vitraažid ja ka mosaiigid. Teosed, mille loomine tellingutel eeldab lisaks tugevale vaimule, kuudepikkusele järjestikusele pingutusele, ka füüsilist vastupidavust. Loodu mastaap on enneolematu, kokku 1000 ruutmeetrit.