Maal elamise päev viib Aravetele

Copy
Põllutööd Aravete Agros.
Põllutööd Aravete Agros. Foto: Tiit Reinberg

8730 elanikuga Järva vald osaleb maal elamise päeval neljandat korda. Kõik need on olnud eriilmelised sündmused, mis pakkunud tegemislusti korraldajatele ja osalemislusti külalistele. Maal elamise päev on toimunud Imaveres, JärvaMadisel ja Albus, Järva-Jaanis ja Koerus, saab teada Järva valla lehest. 

Järva vallavanem Toomas Tammik ütles, et maal elamise päev on väga kasulik, kuna see toob fookuse maapiirkondadele ja annab võimaluse tutvustada suurepärast elukeskkonda, inimesi ja asutusi – kõike, mis maaelu väärtuslikuks teeb. „Vähem tähtis pole, et saame ise selle protsessi käigus oma teenused ja võimalused üle vaadata, neid parendada.“ Sel päeval on Tammiku sõnul kaks suunda: saame tutvustada oma suurt ja noort valda oma inimestele, aga ka neile, kes väljastpoolt meie vastu huvi tunnevad. „Aastatega on fookus muutunud: kui algul oli see päev sihitud uutele tulijatele, siis nüüd keskendutakse neile, kes siin elavad.“

Tammik lisas, et maal elamise päev liidab kogukonda ja paneb ühes rütmis tööle, samuti aktiveerib see veelgi enam valla ja kogukondade vahelist suhtlust – koostegemise rõõm on suur. „Päev täidab eesmärgi ka siis, kui kogukond saab ühtsemaks. Kui keegi sellest päevast inspireerituna meile elama kolib, on boonus.“

Sel korral on maal elamise päeva sündmuste kese Aravete, selle korraldamist veab eest Kangrumäe külakultuuri edendamise selts ja Marta Kondas. „Paljudes kohtades maal, kus elab 200–300 inimest, pole mitte midagi. On ainult elamine, aga meil on Aravetel kõik olemas: kool, lasteaed, kaks perearsti nimistut, apteek, kaks ketipoodi, lillepood. Meil on mitmeid iluteenuseid: maniküür, pediküür, massaaž, juuksur,“ nimetab Kondas mõned võimalused, mis teeb Aravetest suurepärase elupaiga. Ta lisab, et Aravetel on ka rikkalik kultuurielu, saab tantsida ja pilli mängida ning samuti on loodud mitmekülgsed võimalused sportida.

Tegevused algavad juba päev varem: 20. septembril saab külastada OÜ Terasman tehast ja Saint-Gobain Eesti Aravete tehast.

21. septembril viivad kõik teed Aravete koolihoone juurde. Seal on avatud Rebase talu õunanäitus, tutvustatakse Põhja-Järva kooli Aravete õppekohas alustavaid huviringe. Samas majas on kell 11–14 avatud Järvapesa lasteaed, raamatukogu, maja ees on vaadata ka raamatukogubuss Krõõt.

Hommikut alustatakse kell 10 kooli saalis taskuhäälingu avaliku lindistusega – vallavanem Toomas Tammik kutsub hommikukohvile. Kell 11 tuleb talle seltsiks arhitekt Toivo Tammik ja jutt läheb piirkonna kõige tähtsamale investeeringule – Aravete uue lasteaia ehitusele. Muide – teemaplokkide vahel tantsivad Põhja-Järva kultuurikeskuse tantsurühmad.

Kaugele pole vaja minna: kell 11–14 saab külastada sama hoone keldris asuvat varjumiskohta, kus Kangrumäe külakultuuri edendamise selts tutvustab kodanikuühiskonna sihtkapitali innovatsioonfondi projekti „Turvalisem Aravete kogukond“, naiskodukaitsjad räägivad evakuatsioonikoti pakkimisest ja pakuvad suppi.

Tore on, et Aravete Agro tuli kampa ja paneb Meie poe parklasse üles oma tehnika näituse. Samal ajal, ikka kell 11–14 korraldab Järva valla noorsootöökeskus noortele seiklusmängu.

Tutvustame ka sportimisvõimalusi Aravetel: Pilve pere krossiprojekti, Aravete jõuja ama tegemisi; Järva valla spordikeskuse ja EST1 Karting Aravete kardiraja võimalusi.

Toimub ka mitmeid huvituure: kell 12 kunstituur „Aravete maalitud aknad“, mida juhivad Kai Vähter ja Kalvi Kirspuu; külla ootab Aravete päästekomando ja Mägise aiand, kus on uudistada näitus Piibe teatri Rabassaare etendusest „Vaikuse saar“.

Ei saa me ka seekord läbi bussita. Kell 14 on aga kõik huvilised oodatud bussituurile marsruudil Aravete–Käravete– Sipelga–Ambla–Rava–Maarjamõisa–Aravete, mida juhib Ants Käärmaa isiklikult. Buss väljub Meie poe eest.

Kui selle kõige peale kõht tühjaks läheb, on avatud ka Kete kohvik ja kell 12 avatakse Kaasikute kodukohvik, kust saab imemaitsvaid kooke – saladuskatte all võib öelda, et Keidy ja Kaidy on ka kodus!

Et ikka kindlasti kõigest osa saada, tasub end kirja panna marta.kondas@gmail.com või telefonil 529 9951.

Tagasi üles