Teisipäevase Järva Teataja tutvustus

Foto: Postimees

Teisipäevane Järva Teataja kirjutab:

*Aravete rahvas on juba harjunud kohalike inimeste piltidega seintel. Endise kauaaegse koolidirektori Vaido Kobrandi ning maailmas tuntuks saanud suusakaksikute Kaidy ja Keidy Kaasiku kõrval leidsid nüüd suurel seinal koha perearst Enn Sultsi ning viimased 50 aastat Amblas ja Aravetel sporti eest vedanud Leo Matikaineni portreed.

Seinamaalingute idee autor Kalviv­ Kirspuu põhjendas ette­võtmist asjaoluga, et selline tunnustus on teistsugune. «Aukiri või tänukiri on avalikkusel meeles seni, kuni uudis on silma ees. Kahe päeva pärast on uudis juba vana ja uued uudised peal. Selline maaling inimestest aga püsib kaua seinal ning neist möödudes meenuvad just need head, aktiivsed ja toredad inimesed piltidelt,» arutles ta.

*Pühapäeval Koigi mõisa õuel peetud moosilaadast jäi külastajatele ja korraldajatele meelde väga palju magusaid maitseid, nii et vähemalt mõneks ajaks on neist nüüd isu täis. Moosikonkursil kandideeris mõisamoosi tiitlile koguni paarkümmend keedist.

Magusatest moosidest valiti võitjaks Tammsaare-Lõuna talus tegutseva OÜ Siili ja Karu Marjamaa valmistatud mustasõstramoos. Võidumoosi puhul sai ürituse ühe eestvedaja Margit Reinpõllu selgitusel määravaks lisaks mõnusalt tummisele­ maitseelamusele ja siidisele koostisele ka välimus. «Žüriiga arutasime, et kui mõni moos sai võrdselt punkte, siis mis ühele või teisele eelise annab. Jõudsime järeldusele, et ka ilus välimus peab olema,» selgitas ta.

*Kui tavalised Järvamaa inimesed vaatasid möödunud reede õhtust looduse valgusemängu turvaliselt koduseinte vahelt või pidutsesid Türi ööklubides ega teadnudki, et pea kohal käib kõva äike ja valab kui oavarrest, olid noored kaitseliitlased samal ajal üksinda pimedas metsas või lagedal maastikul looduse meelevallas, et läbi teha igaaastane noorkotkaste ja kodutütarde luureretk.

Noored panid end proovile meeskonnatöös ja orienteerumises ligi 36kilomeetrisel rännakul, mis lõppes alles varajastel hommikutundidel. Kontrollpunkte oli rajal 16: kaalumine, tangram, tähelepanu ülesanne, minu Eestimaa, esmaabi, laskmine õhkrelvast, lõkke tegemine, kauguste määramine, sõlmed-köied, päästeameti ülesanne, taibukus, toiduainete tundmine, politsei ülesanne, sideülesanne, Naiskodukaitse ülesanne ja lõpujooks­. Peale selle tuli vaenlase järel luurata ja hoiduda tema silma alla sattumisest teedel.

*Täpselt kümme aastat tagasi augustis avati Paides uus ja nüüdisaegne reoveepuhastusjaam, mis oli küll Paide Vee aktsiaseltsile ligi seitsme miljoni eurone väljaminek, kuid sellest hinnalisemgi edasiminek keskkonnahoius.

Kuigi jaama põhiülesanne on reovett puhastada ning see loodusse tagasi lasta, toodetakse kõrval­produktina ka komposti. Praegu on Paide reoveest välja sõelutud inimsõnnik ehk kenamini öeldes jääkmuda varustanud viljaka mullaga Kesk-Eesti põlde juba pikka aega.

Kõik tundub pealtnäha roosiline ja kestlik. Ent võttes arvesse, mida tänapäeva inimene sööb ja tarbib keemiat täis köögiviljadest e-ainetest kubisevate toiduainete ja ravimiteni välja, ei näi lõpptulemusena saadud muda enam nii «puhas» kraam, kui tahaks.

*Valitsus muutis sellest õppeaastast põhikooli riiklikku õppekava, et koolid saaksid panna IX klassi õpilastele lõpuhinded välja hiljemalt 1. juunil pärast lõpueksameid ja tulemusi saaks arvesse võtta järgmisele õppetasemele sisseastumisel. Tuleval aastal on põhikooli lõpueksamid senisest poolteist kuud varem ja tulemused selguvad 16. maiks.

Uuendus teeb koolijuhid murelikuks, sest kardetakse, et lapsed ei jõua eksamiteks piisavalt valmistuda. Samuti lööb eksamite toomine kestva kooliaasta sisse segamini kogu kooli õppekorralduse. See ei mõjuta ainult üheksandikke, vaid kogu kooli, sest õpetajad tegelevad mitme klassiga ning peavad jagama end eksamitegijate ja tavaõppijate vahel.

Mis saab siis, kui kevadel on Eestis suur hulk põhikoolilõpetajaid, kes ebaõnnestusid uuenduse tõttu eksamitel ning peavad oma edasiõppimise plaanidele selle tõttu kriipsu peale tõmbama ja unistused varna riputama?