Paide Teatri sügishooaja tähelepanu on usul, poliitikal ja kogukonnal

Paide teatri kunstiline juht Mariliis Peterson valmistub oma meeskonnaga teatri kuuendaks hooajaks. Foto: Dmitri Kotjuh

Algaval sügishooajal esietendub Paide Teatril kaks uuslavastust. Mõlemad tuginevad kohalike elanike lugudele ja toovad etendajatena lavale Paide kogukonna liikmed.

Paide Teatri kunstiline juht Mariliis Peterson sõnas, et suured teemad ei ela ainult suurlinnades, vaid lõikavad eriti sügavalt just väikekohtades. Kõiki puudutavad probleemid ja neist tulenevad haavad kerkivad esimesena esile perifeeriates, kus väikesed kogukonnad on nagu prohvetid, kes räägivad tulevastest ohtudest kõigile, kes kuulama jäävad.

“Paide Teater jätkab ühe väikelinna loo rääkimist, vaadeldes kahte peaaegu vastandlikku teemat läbi kahe eriilmelise lavastuse – väikelinna toimimise mehhanisme oma tugevuste ja puudustega ning religiooni kui kogukonna loojat, aga ka kui individuaalset teejuhti,” ütles Peterson.

Esimeses, oktoobris esietenduvas Tarmo Tagametsa lavastuses “Eesti kära” astuvad lavale kaheksa kogukonnaliiget. Lavastus on inspireeritud ühe Eesti väikelinna sisekliimast ja sisepoliitikast. On see Paide, Võru või hoopis Rapla, pole teada. See on must-valge ja sinisilmne lugu linna sisepõlemismootoritest, mis kipuvad läbi kärssama. Kuskil ajavad oma rida poliitikud ja ametnikud, kuskil on linnaelanikud oma murede ja rõõmudega. Kas ja kuidas need kaks aga kunagi kohtuvad?

Teine, novembris esietenduv Mariliis Petersoni dokumentaallavastus keskendub linna pühakodadele ja nende rollile kogukonnas, uurides, kas ja kuidas kohalikud usulised liikumised on linna kultuuri ja sotsiaalset elu mõjutanud. Laval on kohalike koguduste liikmed ja nende lood. Mida tähendab kogudusse kuulumine? Mis eristab koguduse liikmeid neist, kes sinna ei kuulu? Kas usk liidab või lahutab? Mis roll on kirikul olnud linna kujunemisloos?

Paide Teater kutsub üles lavastusi mitte lihtsalt vaatama, vaid ka neis osalema ning andma oma hääle ja tähenduse igaühe kohalolekule. Sügishooaja peategelaseks on kogukond ehk mudel, mida võiks kasutada ükskõik millises väikelinnas.