Eesti dokumentaalfilm pälvis Indias auhinna

Režissöör Aljona Surzikova koos Kaarel Kurismaaga ja India filmifestivali diplomiga. Foto: Sergei Trofimov

14. ja 15. septembril toimus Mumbais 12. rahvusvaheline Cine Film Festiva, kus Eesti film „Kaarel Kurismaa ajatuse piirid“ pälvis parima dokumentaalfilmi stsenaariumi auhinna.

Režissöör Aljona Suržikova sõnas, et filmi tegemine on alati seiklus ja sa ei tea kunagi, kuhu see sind viib. „Ma ei ole kunagi Indias käinu, aga oleskin soovinud minna. Esitasin viisataotluse ja sain vastuse küsimustega, kes on teie meessoost saatja. Kuna ma olen suhteliselt iseseisev naine, otsustasin, et ei lähe,” rääkis ta. „Aga väga tore, et Eesti filmikunsti saab näha ka Indias. Muidugi on ka auhinda alati meeldiv saada, kuid filme tehakse siiski mitte auhindu sihtides, vaid selleks, et jagada mingit lugu või kui lihtsalt ei saa vaikida.“

Ka Kaarel Kurismaa on väga rõõmus, et filmil läheb hästi ja et k ainimesed teisel pool maailma tema kunstist osa saavad.

Festivali korraldaja Rambhul Singh ütles, tal on hea meel, et India publik saab Eesti filmikunstiga tuttavaks.

Kaarel Kurismaa karjäär algas 1960. aastatel. Ta on tuntud nii maalikunstnikuna, vitraažikunstnikuna kui ka Eesti animatsiooni kullafondi kuuluvate multifilmide lavastaja ja lavastuskunstnikuna. Kurismaa loomingulise töö põhisuunaks on alates 70. aastatest olnud kineetiline kunst: kunstnik loob dünaamilisi skulptuure, objekte, mis interakteeruvad vaatajaga mitte ainult ruumis, vaid ka ajas, sh liikumise ja heli tasandil.

Mitmed Kaarel Kurismaa kineetilised teosed on Eesti ja USA muuseumide kogudes. 1980. aastal lõi ta Tallinna peapostkontori „ohkava“ kineetilise objekti, mis tekitas küll vaidlusi, kuid samas andis nõukogude kultuuriametnikele põhjust väita, et NSV Liidus oli teretulnud ka uus kunst, mis on kaugel klassikalisest. Üks Kurismaa avalikes kohtades ligipääsetav objekt on hiljuti restaureeritud „Tallinna trammi-objekt“.

„Kaarel Kurismaa ajatuse piirides“ annab režissöör Aljona Suržikova sõna kunstnikule endale ning tema abikaasale ja kolleegile Mari Kurismaale – nad räägivad oma elust ja kunstist, eelkõige sellest, kuidas sündisid meistri kuulsaimad kineetilised teosed. Filmis osalevad ka Kaarel Kurismaa sõber kunstnik Tiit Pääsuke, galeristid Olga Temnikova ja Esther Schipper, näituse kuraatorid Liv Cuniberti ja Katrin Mayer, kunstiajaloolased Ragne Soosalu, Andres Kurg ja Sirje Helme, kunstiajaloolane Tamara Luuk, metakunstnik Kiwa.

Filmi loomist toetas Eesti Filmi Instituut, Eesti Kultuurkapital ja ERR.

Antud filmi näidatakse Türil 29. oktoobril Türi raamatukogus, Hariduse 3, kus on kohal nii režissöör Aljona Suržikova ja Kaarel Kurismaa. Üritus on tasuta.