Pühapäeval heisatakse Eesti lipud vastupanuvõitluse meenutamiseks

Ajahambast puretud riigilipp oli aastakümneid pööningul peidus. 33 aastat tagasi pääses lipp peidikust välja ja eile viidi see tuppa. Foto: Piret Saul-gorodilov

Valitsus otsustas viimasel väljasõiduistungil Põgari-Sassil kehtestada vastupanuvõitluse päeva erakorraliseks lipupäevaks.

Lippude heiskamisega meenutame Eesti elanike vastupanuvõitlust totalitaarsetele režiimidele 1940–1991, mälestame 1944. aastal Nõukogude Liidu terrori eest kodumaalt pagema sunnituid ning tähistame Otto Tiefi valitsuse tegevuse 80. aastapäeva.

„Eestlaste visa vastupanu 47 aastat väldanud Nõukogude Liidu okupatsioonile on meenutamist väärt,“ selgitas lipupäeva eelnõu esitaja riigisekretär Taimar Peterkop. „Otto Tiefi valitsuse ametisse asumine 1944. aastal on riikluse akt, mis taastas Eesti iseseisvuse mõnepäevases võimaluste aknas. Eesti taasokupeerimisega kaasnenud terror ja hirm ei heidutanud meid eestluse ideed südames edasi kandmast. See väljendus nii kodanikurühmade kui üksikisikute korraldatud vastupanuaktides. Riikluse seisukohast tuleb kordaläinuks pidada eksiilvalitsuse ja meie diplomaatide pingutusi selle nimel, et lääneriikide ei tunnustanud Eesti okupeerimist.“

Eesti lipu heiskavad 22. septembri 2024 valitsuse korraldusel kõik riigi-, valla- ja linnaasutused ning ka avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Eesti ühtsustunde, demokraatiaideaali ning vabadustahte väljendamiseks on sinimustvalgeid lippe oodatud heiskama kõik Eesti elanikud, ettevõtted ja ühingud. Lipud heisatakse päikesetõusul, kuid mitte hiljem kui kell 8.00, ning langetatakse päikeseloojangul.

Vastupanuvõitluse päeva tähistamise sündmused leiab veebist.