Eesti sügavaim soojuspuurauk avab uue energiasäästu ajastu

Copy
23.09.2024, Roosna-Alliku
Maasoojuspumba paigaldamine. Pildil Aivar Auväärt, Eesti Geoloogiateenistuse maasoojusenergia osakonna juhataja
Foto Tairo Lutter, Postimees
23.09.2024, Roosna-Alliku Maasoojuspumba paigaldamine. Pildil Aivar Auväärt, Eesti Geoloogiateenistuse maasoojusenergia osakonna juhataja Foto Tairo Lutter, Postimees Foto: Tairo Lutter

Eestis on rohelisest energiast rääkides justkui kahe silma vahele jäänud maasoojus, kuid just maa­põue energia kasutamine aitaks Põhja- ja Kirde-Eesti kivisel pinnal kütmisel kokku hoida miljoneid eurosid ning vähendaks sõltuvust fossiilkütustest, kirjutab Postimees.

Hästi lihtsalt seletades on maapõueenergia kivimites salvestunud soojuse kasutamine hoonete kütmiseks ja jahutamiseks. Soojusenergia pärineb Maa moodustumisel tekkinud soojuse ülejäägist, radioaktiivsete elementide lagunemisest ning väiksemal määral päikeseenergia salvestamisest. Põhja-Eestis on liivakivi ja savi alla ladestunud suure tiheduse ja kõrge soojusmahtuvusega graniidikiht. Kuigi graniit on üldiselt väga tihe kivim, on selles tihti väikesi lõhesid ja poore, kus võib liikuda ka vesi ja kui see soojeneb, aitab graniidi massiivsus hoida soojust pikka aega.

Vertikaalse termaalkütte puhul on põhimõtteliselt tegu sama tehnilise lahendusega, nagu on kasutusel horisontaalse kontuuriga maasoojuspumpade puhul. Vahe on selles, et kui horisontaalse maasoojuspumba kollektortorustik paigaldatakse umbes ­kahe meetri sügavusele, siis vertikaalse maasoojuspumba puhul puuritakse augud olenevalt energiavajadusest palju sügavamale.

Tagasi üles