/nginx/o/2016/01/20/4890105t1hea1c.jpg)
/nginx/o/2024/10/07/16402693t1h38a6.jpg)
Mai alguses Käravete jooksuga startinud ning eelmisel nädalal Türi tehisjärve mõõduvõtul lõpu saanud kuues Järvamaa järvede jooksude sari on korraldajate sõnul siiani toimunud traditsioonilise spordivõistluse rütmis. Muutunud aeg võib aga vajada teistsuguseid mõõduvõtte.
Ka sarja peakorraldaja, Järvamaa spordiliidu tegevjuht Piret Maaring nentis, et tänavu on sarjas olnud väga rahulik ja kuigi avaetappidele sattus ka uusi inimesi, käivad üldiselt järvejooksudel ikka ühed ja samad inimesed. «Võib-olla hakkab sellises formaadis liikumissari ka end ammendama,» pakkus ta. «Meil on ju aastate jooksul maakonnas katsetatud nii liikumisürituste sarja, rulluisutamise kui ka rattasõiduga. Nüüd on need kõik kadunud või oma traditsioonilist toimumisformaati muutnud.»
Ühel keskmisel järveäärsel jooksuvõistlusel arvestasid korraldajad tänavu nii 90–100 osalejaga. Kõige rohkem kaasalööjaid oligi seekordse sarja avaetappidel – mai alguses jooksis Käravetel 111 ja mai keskel Preedikul 101 inimest. «Lootsime, et ka 13. juuni Paide tehisjärve jooks tuleb rohkete osalejatega, kuid pidime tõdema, et suvel inimesed eriti joosta ei taha või ei sobinud neile kuupäev,» avaldas Maaring. «Samuti on tulnud välja, et paljudele huvilistele on meie sarja distantsid liiga lühikesed ja selleks ei vaevuta teise maakonna otsa sõitma. Olgu öeldud, et kõige lühem on meil Valgehobusemäe juures olev Mägede järve jooks, mille distants on 800 meetrit.»
Kõige vähem osalejaid oli tänavu aga Käru järve jooksul – 64 – ning selle põhjenduseks tõi Maaring, et 20. augustil oli väga palav ilm. Ants Nurmekivi jooksul juulikuises Järva-Jaanis oli aga osalejaid 76.
Nagu eri kuudel oli osalejate arv erinev, sõltus see ka vanuseklassist. Kui laste ja veteranide vanuseklassidesse osalejaid jagus, siis 14–16-aastaseid poisse ja tüdrukuid nappis, samuti 17–34-aastaseid mehi ja naisi. «Need on vanuseklassid, kus noored tegelevad kõige muu kui sportimisega, täiskasvanud aga pereloomise ja lastega ehk sportimisaeg ootab alles ees,» teadis Maaring öelda. «Võib-olla tehti kunagi selles vanuses inimeste sportimisharrastuse kujundamisel ka vigu. Kui sportimislust kaob, tekivad paratamatult tühjad aastakäigud.»
Siiski jäi Piret Maaring järvejooksude suhtes positiivseks ning oli seda meelt, et siiani on sarja tasunud korraldada kas või nende inimeste jaoks, kes seal osalevad. Teisalt andis ta endale aru, et maailm on muutumas ja ühes sellega muutuvad ka osalejate ootused, lootused ja soovid. «Mina olen vanaaegne inimene, kellele spordivõistlus peab olema ikka spordivõistlus. Tänapäeva inimestele, ennekõike noortele peab üks selline ettevõtmine olema aga sõu ja meelelahutus ehk see, mis toob emotsiooni,» arutles ta. «Väga oluline on ka see, et osalejatele oleks mingisugunegi auhind.»
Samas leidis Maaring, et kui traditsioonilisi võistlusi ei korraldataks, võib juhtuda, et ala ja omavaheline mõõduvõtt sureb sootuks välja. «See on nüüd spordijuhtide ja kohapealsete korraldajate asi vaadata, mis ja kuidas saab. Järvejooksude sarjas on samamoodi – anname korraldajatele vabad käed ja oleme valmis neid toetama. Järvamaa spordiliidu soov on see, et inimesed liiguksid, mitte aga see, et juurde tuleks uusi kommertslikke sarju,» arutles ta.
Maaring lisas, et olematu osalustasuga ei ole neil võimekust korraldada suurt meelelahutuslikku spordivõistlust.
Järvejooksude kokkuvõttes tunnustatakse medalitega iga vanuseklassi esikolmikuid, sportlikumaid ja aktiivsemaid peresid ning hooaja kokkuvõttes loositakse auhindu ka kõikides jooksudes osalenute vahel.
Piret Maaring sõnas, et võrreldes eelmise aastaga oli sarjas muutunud nii mõndagi, näiteks kahanenud jooksuvõistluste arv. Samuti on osa jooksudest teistega asendatud. «Mullu oli meil kokku 14 jooksuetappi, nüüd 11,» selgitas ta. «Võrreldes eelmise aastaga, jäid tänavu sarjast välja Matsimäe, Roosna-Alliku ja Väätsa jooksud.»
Tänavuse sarja kokkuvõtet vaata siit!