Laupäeval, 19. oktoobril korraldab Eesti Kultuuriseltside Ühendus koostöös partneritega üle-eestilise Avatud kultuuriseltside päeva. Sündmuse eesmärk on Kultuuririkkuse aasta raames laiemalt tutvustada Eestis tegutsevaid kultuuriseltse, nende tegevust ja rolli ühiskonnas.
Ees ootab Avatud kultuuriseltside päev
Sellel päeval avavad üle Eesti oma uksed ja ootavad külalisi mitukümmend seltsi, kelle asukoha, tegevuste ja lahtiolekuaegade kohta leiavad huvilised info kaardirakendusest Avatud kultuuriseltside päev 2024. Nende seas on 20 avatud käsitöökoda, mitu külaseltsi ja rahvusvähemuste seltsi, kes erinevate kontsertide, esitluste ja töötubadega tutvustavad oma tegevusi kohaliku kultuuri- ja hariduselu edendamisel. Samaaegselt toimub 14.-20. oktoobril Eestimaa rahvamajade nädal, mille raames avavad oma uksed 116 rahvamaja.
Järvamaal avab sel päeval uksed Kabala rahvamaja teisel korrusel asuv Pilistvere rahvarõiva nõuandekoja tekstiilitöökoda, kus pühapäevane toimetamine möödub pärandi ja parandamise tähe all. Tekstiilitöökoda ootab huvilisi kell 11-16 ja töökojas toimetavad rahvarõivameistrid Margit ja Annely.
Margit näitab, kuidas hooldada -puhastada hõbeehteid (sõled, preesid, sõrmused). Samas ootab ehetega seotud inimeste lugusid. Töötuba om tasuta.
Annely annab, Pilistvere kihelkonna rahvarõiva alast nõu (tasuta). Võimalus on valmistada omale vardakott (töötoa maksumus 10 eurot).
Eesti Kultuuriseltside Ühenduse juhatuse liikme Ants Johansoni sõnul annab Avatud kultuuriseltside päev hea võimaluse tutvuda kultuuriseltside tegevuse ja eripäradega. „Kultuuriseltsidel on olnud tähtis roll Eesti riigi sünniloos ja arengus ning omariikluse taastamises, samuti toetub just neile ka tänase ühiskonna vaimsus ja tegusus. Enamasti ei taipa me seda väärtustada, isegi alahindame seda. Seltsid on „maa soolana” ja kohaliku kogukonnaelu keskustena eriti maapiirkondades inimestele suhtluse ning eneseteostuse võimaluseks. Meie sündmuse abil leiavad loodetavasti paljud kaaskodanikud mõne toreda seltsi, mis aitab elu sisukamaks muuta,“ sõnas Ants Johanson.
Kultuuririkkuse aasta projektijuht Eero Raun peab seda sündmust üheks teema-aasta tipphetkeks. „Üle Eesti saavad huvilised osa nii eesti rahvakultuuri erinevatest tahkudest kui Eestis elavate rahvusvähemuste kultuuri- ja hariduselust. Mõtestame sel moel kultuuri mitmekesist rolli ühiskondliku sidususe, üksteisemõistmise ja koostööoskuste kasvatamisel,“ ütles Eero Raun.
Sündmust aitavad luua Eesti Kultuuriseltside Ühendus, Integratsiooni Sihtasutus, Eesti Rahvamajade Ühing, Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit, Eesti Rahvakultuuri Keskus ja Eesti Kultuurkapital.
Rohkem infot veebilehel kultuuriseltsid.ee ja FB-lehel facebook.com/eestikultuur