Järvamaalt pärit kirjaniku sünnist möödub täna 80 aastat

Näitus "Varemed ja vahtrad. Ene Mihkelsoni tekstimaastikud" Esna galeriis Foto: Dmitri Kotjuh

Täna oleks oma 80 aasta juubelit tähistanud Järvamaa juurtega kirjanik ja luuletaja Ene Mihkelson (21. oktoober 1944 Imavere vald, Viljandimaa – 20. september 2017).

Ene Mihkelsoni vanemad on pärit Lõimetsa (tänapäeval Käsukonna) ja Tammeküla küladest, mis mõlemad asuvad Järva vallas Koigi ja Imavere vahel ning olid osa Koeru-Koigi-Päinurme suunal tegutsenud metsavendade salgast.

Aastatel 1963–1968 õppis ta Tartu ülikoolis eesti filoloogiat ning töötas 1969–1979 teadurina Eesti kirjandusmuuseumis, hiljem oli vabakutseline kirjanik.

Mihkelsoni esimene teos avaldati 1967. aastal. Tema loomingus on läbivad teemad Eesti mütoloogia, Eesti ajalugu ja identiteet.

Tema tuntuimad romaanid on "Ahasveeruse uni" ja "Katkuhaud".

Ene Mihkelsonile on omistatud presidendi Valgetähe IV klassi teenetemärk ning ta on pälvinud muu hulgas ka Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia ja A. H. Tammsaare nimelise kirjanduspreemia.

Mihkelson on Tartu linna aukodanik ning saanus Eesti Vabariigi kultuuripreemia elutöö eest.

2018. aastal asutasid Ene Mihkelsoni loomingu austajad ja tema lähemad sõbrad kirjaniku vaimse pärandi hoidmise ja edasikandmise eesmärgil Ene Mihkelsoni seltsi.

Selts annab välja ka Ene Mihkelsoni kultuurimõtestaja preemiat, mis on mõeldud Eesti kultuurimeedias ilmunud selliste silmapaistvate kirjutiste, tele- või raadiosaadete esiletõstmiseks, mis on aidanud kaasa raamatukultuuri ja kirjandusliku loomingu väärtustamisele Eesti ühiskonnas, süvitsi analüüsinud ja mõtestanud eesti keeles ilmuvat kirjasõna ning avardanud kaasaja Eesti kultuuris ja kirjanduses toimuva mõistmise ajalisi ja ruumilisi piire.

Preemia on pälvinud Maarja Vaino ja Mart Juur (2024), Igor Kotjuh (2023), Jaan Tootsen (2022), Rein Veidemann (2021), Aivar Kull ja Henri Kõiv (2020) ja Joonas Hellerma (2019).