Möödub 100 aastat Eesti esimese raadioorganisatsiooni asutamisest

Osaühisuse Raadio-Ringhääling esimene juhatuse esimees Aleksander Tamm (vasakul) ja esimene asjaajaja (tegevdirektor) Hans Oll-Reinson (Leinsaar). Foto: Eesti Ringhäälingumuuseumi fotokogu

1. novembril 1924 registreeriti (asutati) Eesti esimene ringhäälinguorganisatsioon – osaühisus Raadio-Ringhääling. Asutajatena kirjutasid põhikirjale alla A. Tamm, H. Oll-Reinson, E. Rosenvald, H. Normak, H. Torokoff ja E. Tranberg. Osaühisuse eesmärgiks oli raadiokontseritde korraldamine, raadiotarvete valmistamine ja müük ning raadioasjanduse arendamine.

Esimese saateni (ringhäälingu alguseni) jõuti 18. detsembril 1926. Saade läks eetrisse osaühisuse Raadio-Ringhääling stuudiost, mis asus Tallinnas, Pikk tänav 43. Ringhäälingu avas haridusminister Jaan Lattik, kõnelesid teedeministri abi Karl Jürgenson ja osaühisuse Raadio-Ringhääling juhatuse esimees Aleksander Tamm. Saate kontsertosas esinesid Aleksander Arder ja Artur Lemba ning trio koosseisus Hugo Schütz (viiul), Alfred Vaarman (tšello) ja Anna Savitski (klaver). Avaõhtul kõlas Eesti raadioeetris Tšaikovski, Eberle ja Raimond Kulli muusika, trio esitas Urbachi “Fantaasiat”.

Esimestel nädalatel koostasid saatekava ja korraldasid saadete eetrisse andmist vaheldumisi ringhäälingu asjaajaja Hans Oll-Reinson (Leinsaar) ja juhatuse esimees Aleksander Tamm.

Kümnendal nädalal pärast avasaadet sõlmis osaühisus Raadio-Ringhääling lepingu andeka Felix Mooriga, kes valdas võõrkeeli, oli draamanäitlejana ideaalse hääldusega ja kadestamisväärse emakeelevaistuga. Moorist sai esimene kutseline saadete autor, teadustaja, reporter, saatejuht, toimetaja, kuuldemängude lavastaja ja raadioõhtute korraldaja.

1. novembril 1927 kolisid raadiotegijad Estonia teatrimaja kolmandale korrusele, kus kontserdisaali ja teatrimaja vahele oli välja ehitatud stuudio. Raadiolevi parandamiseks rakendati 1928. aasta oktoobris tööle Tartu ajutine raadiojaam, 1929. aasta juulis valmis uus saatejaam Lasnamäel.

Neljal esimesel tegevusaastal oli ringhäälingu saatekavas üle 60 ooperi ja opereti, enam kui 400 „Lastetundi“, 110 kontserdi ülekannet, ümmarguselt 2700 loengut, üle 200 reportaaži, vähemalt 1600 stuudiokontserti, 250 kirjandus- ja lugemistundi ning avalikku raadioõhtut.