Jalgpalliakadeemia ⟩ Tulevased jalgpallurid või ka elektrikud, logistikud, IT-mehed ja kokad

• Kõigi soov on saada tippjalgpalluriks
• Kokkumäng ootab ees 2025. aasta kevadel
• Sisseelamisperiood saab selle sügisega läbi

Järvamaa kutsehariduskeskuse Paide õppekoha tänavuse õppeaasta avaaktus oli üle Eesti välja valitud noormeestele kõike muud, kui tavaline alguspunkt kutsehariduse omandamisel.

Paide linnameeskonna jalgpalliakadeemia kasvandikele oli tänavune sügis märgiline pigem seetõttu, et algas intensiivne töö nende tippjalgpalluriks voolimisel. Asjaolu, et nad tegevuse käigus omandavad lähiaastatel keskhariduse kõrval ka endale sobiliku eriala, on ainult plussiks.

Oktoobri keskpaigas ütles Paide linnameeskonna tegevjuht Jaanus Pruuli, et jalgpalliakadeemia on läinud käima hästi ja suuremaks kurtmiseks põhjust pole.

«Eks praegu on kaklubil käimas õppimise periood. Me pole kunagi midagi sellist teinud ning nii tunneme nende noormeeste ja lastevanemate ees suurt vastustust,» lausus ta.

   Foto: Dmitri Kotjuh

Pruuli lisas, et akadeemia esimene sügis on teistsugune kui järgmised, sest kui paar noormeest välja arvata, siis oma tänavuse jalgpallihooaja lõpetavad nad senise koduklubi juures. «Järgmiseks aastaks saab üleminekuaeg läbi ja poisid liiguvad linnameeskonna alla ning hakkavad vastavalt oma tasemele mängima kas esiliiga B-rühmas või U17 vanuseklassis,» selgitas ta.

Pruuli sõnas, et kui linnameeskonna noortesüsteemi tipus on praegu nii esiliiga kui ka U19 vanuseklassi võistkonnad, siis tuleval aastal süsteem arvatavasti muutub, et treeningud poleks nii killustunud kui praegu.

Kevadisele katsepäevale tuginedes ja suviseid lisandusi arvestades võeti sügisel jalgpalliakadeemiasse vastu 20 noormeest, praegu on neist alles 19. Üks Järvamaalt pärit noormees otsustas Koerus antava gümnaasiumihariduse kasuks.

Armin Pitsner (17)

Endine kool: Vändra gümnaasium

Esindatav klubi: Vändra Vaprus

Kui Paide linnameeskonna jalgpalliakadeemia kuulutust Instagramis nägin, siis esimese asjana rääkisin sellest isale. Isa pani mind katsetele kirja ja nii ma siia jõudsin.

Armin Pitsner Foto: Kuido Saarpuu

Kui ma akadeemiasse poleks saanud, oleksin valinud edasiõppimiseks Vändra gümnaasiumi. Sügisel alustasin Järvamaa kutsehariduskeskuses õpinguid IT nooremspetsialisti erialal. Minu plaan on siiski tulevikus jalgpalliga elatist teenida. Esmalt elukutseliseks Eestis ja kui õnnestub, siis ka välismaal.

Esimesed poolteist kuud on akadeemias läinud hästi. Muljed on head, treeningud on palju tugevamad kui minu senises jalgpalliklubis, kus mängisime teises ja kolmandas liigas.

Koolgi on pigem jätnud hea mulje. Hästi plaanitud trennid vaheldumisi õppetööga.

Paidest koju sõidan tavaliselt reedel ja tagasi tulen esmaspäeva hommikul.

Kaspar-Markus Reivik (17)

Endine kool: Roosna-Alliku põhikool

Esindatav klubi: Paide linnameeskond

Jalgpalliakadeemia on põhipõhjus, miks ma Paidesse tulin ja siin olen. Muidu oleksin läinud kuhugi gümnaasiumi. Paide pluss oli veel see, et treenereid teadsin varem ja sedagi, mis mind siin ees ootab.

Kaspar-Markus Reivik. Foto: Kuido Saarpuu

Väljapakutud erialadest valisin elektriku oma. Midagi tuli ju valida ja see sobis nendest erialadest mulle kõige rohkem.

Esmamuljed on head. Trennid on mõnusad, seltskond tore, mängud normaalsed. Nii võib trenni teha küll. Vanuseliselt oleme samasse auku, tasemelt samamoodi.

Jalgpallurina on mu eesmärk jõuda esialgu Paide linnameeskonna esindusvõistkonda.

Nädala sees ma koju ei sõida, olen Paides ühiselamus. Logistiliselt on nii lihtsam, samuti on see samm iseseisvama elu poole. Koju sõidan tavaliselt reedel ja tagasi tulen pühapäeva õhtul.

Robin Kool (16)

Endine kool: Tartu Kivilinna kool

Esindatav klubi: FA Tartu Kalev

Esimest korda kuulsin jalgpalliakadeemiast ühest taskuhäälingust. Ka kodused pakkusid välja, et võiksin proovida kandideerida. Käisin proovitrennis ära, tutvusin täpsemalt programmiga ning tundus, et Paides on kõik olemas, et tugeval tasemel jalgpalliga tegelda.

Robin Kool. Foto: Kuido Saarpuu

Arvestades eelnevaid huvisid, siis valisin kutsehariduskeskusest erialaks IT nooremspetsialisti oma. Kui ma poleks Paidesse tulnud, siis oleksin jätkanud õpinguid mõnes Tartu gümnaasiumis.

Alguses on küll läinud aega harjumiseks, kuid siiani on kõik hästi. Koolis on asjad korras, treeningud on igati intensiivsed.

Minu järgmise hooaja eesmärk on saada järgmisel hooajal koht Paide linnameeskonna U21 meeskonna põhikoosseisus.

Liikumislogistika on mul järgmine: reedel bussiga koju Tartusse ja pühapäeval Paidesse tagasi. Eriti hea on, kui mäng on näiteks Tallinnas, siis saan tagasiteel ühikasse tagasi.

Kristen Käärmann (16)

Endine kool: Antsla gümnaasium

Esindatav klubi: FA Tartu Kalev

Linnameeskonna akadeemiast kuulsin oma sugulase, kunagi Paide linnameeskonnas treeneriametit pidanud Erki Keskülalt. Variant oleks olnud minna ka Tallinna Arte gümnaasiumi, sest sain sinna sisse. Otsustasime viiese sõprade pundiga, et tuleme siia.

Kristen Käärmann. Foto: Kuido Saarpuu

Põhikooli järel oli minu peamine suunanäitaja just spordi pool. Niisama üldkeskharidust ma omandada ei tahtnud. Kutsehariduskeskuses valisin kokaeriala, sest see amet on meil peres esindatud. Ema on kokk ja tema eeskujul ma selle valisin.

Kui midagi välja tuua, siis mind üllatas, kuivõrd hea spordikeskkond meid Paides ootas. Treeningud on head ja intensiivsed, laisku pole ma siin kohanud. Oodatust allapoole jäi võibolla kooli tase. Tunnid on lihtsamad kui gümnaasiumis. Jalgpallurina on minu soov jõuda kunagi ikka välismaale. Kevadel esmalt aga linnameeskond U21 meeskonda, aga olen rahul ka, kui saan mängida U19 võistkonnas või mänguaega mõlemas.

Koju sõidan tavaliselt kohe reedel ja tagasi tulen pühapäev õhtul. Niimoodi ma ringlen.

Küsimusele, kas akadeemia õppuritest saab ühe korraliku noortevõistkonna kokku panna, vastas Jaanus Pruuli, et sellega on üsna hästi läinud ja kui arvestada poiste tausta, siis on mängupositsioonid kaetud.

«Milline on nende jalgpallitase, seda näitab järgmine aasta. Kindel on aga üks: kui neid linnameeskonna sama vanade noortega võrrelda, siis kindlasti saime klubile jõudu juurde,» lausus ta. «Need on ju poisid, kellest loodame, et nad jõuavad esindusvõistkonda, koondistesse ja miks mitte ka välismaale.»

Jalgpalliakadeemia olemus tähendab seda, et koolihariduse kõrval on noortel kaheksa treeningut. Teisipäevast neljapäevani on neid päevas kaks, millele lisandub esmaspäeval õhtune ja reedel hommikune treening. 15 noormeest on tulnud Järvamaale õppima mujalt ning nädala alguses ja lõpus peab arvestama nende koduskäimisega.

Oma kasvandikke esindusmeeskonnas napib

Jaanus Pruuli sõnas, et teadlikku noortetööd on klubi teinud kümmekond aastat, aga kui vaadata, kui palju on oma kasvandikke Paide linnameeskonnas, siis ega neid ülemäära palju seal ole.

«Ühelt poolt tahame olla poistele toeks nende unistuste täitumisel, teisalt seda, et noortesüsteem tooks akadeemia kaudu mängijate paremat kvaliteeti esindusmeeskonnale,» selgitas­ ta.

Parimad võimalused treenimiseks, kutsekeskhariduse saamine, alaliidu pakutavad erialaspetsiifilised koolitused – sellisel kujul jalgpalliakadeemiat Pruuli ütlust mööda Eestis teist ei ole.

    Foto: Dmitri Kotjuh

Paljudel spordialadel on nii, et andekad noored kaovad teatud vanuses ala juurest ja on tulevikulootusena läinud. «Jalgpalliakadeemia programm on üsna nõudlik ja terad eralduvad aja jooksul sõkaldest. Igal juhul anname endast parima, et profijalgpalluriks saada soovivatel noortel oleksid akadeemias parimad võimalused,» lausus­ Pruuli.

Kui võrrelda meie noortekoondisi teiste riikidega, siis Pruuli hinnangul on pilt üsna kurb. «Oleme spetsialistidega suheldes jõudnud selgusele, et meie noored lihtsalt treenivad teistega võrreldes liiga vähe,» selgitas ta. «Siit jõuame eesmärgini, miks tõime jalgpalliakadeemia ja kogu linnameeskonna noortesüsteemi metoodiliseks juhiks Mika Laurikaineni, kel on Soomest laialdased kogemused koondistest ja klubidest.­»

Üksipulgi noortesüsteemi muresid lahti harutades on klubi Pruuli selgitusel saanud aru, et juba nooremates vanuseklassides tuleb treeningute arvu suurendada ja lõpetada olukord, kus ühel treeneril on ümber 20–25 jalgpalluriks saada soovijat. Pigem peaks seitsme-kaheksa jalgpalluri peale olema üks treener.

«Nii on järgmine samm see, et igal treeningrühmal on vähemalt kaks motiveeritud treenerit. Samuti soovime jõuda sinnamaani, et meil oleks kogu klubi peale nii fitnessi kui väravavahtide treeningute pool paremini lahendatud,» selgitas ta.

Pruuli lisas, et jalgpalliakadeemia on küll noortesüsteemi tipp, kuid nad ei tugine seal ainult teiste klubide tehtud tööle, vaid tõstavad ka oma noortetöö kvaliteedi. Võibolla järgmiseks laieneb akadeemia näiteks põhikooli tasemele. «See ei juhtu nüüd ja kohe, aga oleme arut­elusid juba pidanud, sest saame aru, et see on kvaliteedi parandamise võti,» märkis ta.

Seda, kas jalgpalliakadeemia võtab igal aastal vastu uue lennu, pole Pruuli sõnul veel kindel. Kindlasti tuleb nende poiste seas veel loobujaid, teiseks hakkab mõni ühel hetkel treenima esindusmeeskonna juures. See tähendab, et millalgi võib esialgsest grupist ühiselt treenida näiteks kümme poissi.

«Kas see tähendab, et meil on edaspidi kolm treening­gruppi, pigem vahest mitte,» ütles ta. «Pigem on kaks varianti: nooremate ja vanemate grupp või üks ühine treeninggrupp.»

Küll soovivad Paide linnameeskonna klubi eestvedajad avada järgmisel aastal jalgpalliakadeemias tüdrukute grupi.

Jaanus Pruuli loodab, et edaspidi on akadeemiasse pürgijate tase veel parem, kui see on praegu. «Usun, et meil on järjekord ukse taga,» lisas ta.

Jalgpalliakadeemia kasvandikke pannakse proovile ka katsetel. Foto: Dmitri Kotjuh

Kas jalgpalliakadeemia arengut võib pärssida asjaolu, et Järvamaalt on lihtne minna, aga väga raske siia tulla? Jaanus Pruuli loodab, et mitte. «Usun, et Paidel on paljude väiksemate kohtade lastevanemate silmis suur eelis Tallinna ees. Siia pole ka Eesti eri punktidest palju sõita,» selgitas ta. «Loodan, et maalähedus ja turvalisus ongi meie pluss suurlinnaohtude, aga ka ahvatluste ees. Kui valmib Paide jalgpallihall, on siin ideaalsed tingimused, võrreldamatult paremad kui teistel klubidel, sest kõik rajatised asuvad käe-jala juures. Suures linnas ei pruugi olla vabu treeningaegu, rääkimata logistikast marsruudil kool-kodu-treeningud.»

Lähiajal jõuab lõpule jalgpalliakadeemia treenerite meeskonna kokkupanek. Peatreener, abitreener ja fitnessi treeningute läbiviija on teada, peagi alustab tööd väravavahtide treener.

Koolitöö ei tohi jääda tagaplaanile

Järvamaa kutsehariduskeskuselt on klubi tegevjuht Jaanus Pruuli kuulnud akadeemia õppurite kohta pigem kiidusõnu.

Järvamaa kutsehariduskeskuse õppe- ja arendustöö üksuse juhataja Külli Marrandi-Kallase hinnangul on jalgpalliakadeemia käivitunud ootuspäraselt. «Meie koolile on see uus ja huvitav väljakutse alanud suhteliselt rahulikult,» lausus ta. «Eks ikka on asjade paika loksumiseks aega vaja, kuid koolipere on sellega siiani ilusti toime tulnud.»

Küsimusele, kuidas on akadeemia õppurid spordi ja koolitöö ühildamisega hakkama saanud, vastas Marrandi-Kallas, et poisid on erinevad, erinevatest koolidest ja erineva taustaga, kuid neid seob üks suur ja oluline asi – jalgpall, millega nad on tegelenud väiksest saadik. «Tundides on nad koos teiste sama eriala valinud õpilastega ja tundub, et kõik kulgeb rahulikult. Praegu pole veel probleeme õppimisega ega ka koolitöö trennidega ühildamisega,» lausus­ ta.

ÕPILASE PÄEVAKAVA

Kell 8-9 hommikune treening

Kell 9.00–15.30 kooliõpingud

Kell 11.40–12.20 lõunasöök

Kell 16.30–18.00 teine treening

Allikas: Paide linnameeskond

Akadeemia noormeestel oli valida viie eriala vahel. Neist kaheksa otsustas ehitiste elektriku eriala kasuks, kokaks õpib seitse, IT-süsteemide noorem­spetsialistiks kolm poissi­ ja veokorraldajaks-logistikuks üks poiss. Puhastusteenindus ja kodumajandus ei kõnetanud neist kedagi.

Et Külli Marrandi-Kallas on jalgpalliakadeemias käiva Kardo­ Kallase ema, siis on perel sellega tugev isiklik seos. «Kuna minu poeg on Paide linnameeskonna mängija, siis treenerid ja treeningud on temale tuttavad, uuena lisandusid hommikused treeningud,» lausus ta. «Tundub, et treeningud sobivad talle ja ka õppimises pole probleemi. Nad on ju harjunud kooli ja treeningut siduma, nüüd käib see organiseeritult.»

Marrandi-Kallas lisas, et poeg Kardol on kaks seltskonda, kellega kokku harjuda: üks on valitud erialagrupp koolis ja teine jalgpalli treeninggrupp. «Emana tundub, et mõlemas on huvitav, uued tuttavad ja ühised huvid, paljudest saavad kindlasti head sõbrad,» sõnas ta.

Jalgpalliakadeemia vastutav treener Meelis Rooba ütles, et alguses on neile jagunud omajagu asjade paika sättimist, kuid ületamatuid takistusi pole olnud.

Paide linnameeskonna jalgpalliakadeemia vastutav treener Meelis Rooba tahab hoolealustest tippjalgpallureid koolitada. Foto: Kuido Saapuu

Kui midagi esile tuua, siis on Rooba sõnul plaane seganud haigused, millega on oktoobris juba üsna paljud kimpu jäänud. See aga pole suurt häirinud treeningute läbiviimist ja ta usub, et poisid on saanud pildi ette, mida akadeemia tasemel harjutamine tähendab. Ikka keskmiselt kaks korda päevas ja tempo taga. «Hommikuti on tavaliselt jõu- ja pallitehnika treeningud, õhtutesse jäävad taktikatreeningud,» lisas ta.

Rooba nõustus, et akadeemiasse õppima tulnud noormehed moodustavad üsna kirju seltskonna, sest on pärit Eesti eri otstest ja erineva tasemega klubidest. «Meie õnneks juhtus nii, et enamik katsetel välja valitud poistest otsustas jalgpalliakadeemiaga liituda. Loobujaid oli mõni üksik,» ütles ta.

Seda, millise võistkonna võiksid akadeemia õppurid moodustada, on ka Rooba hinnangul raske öelda, sest nad pole koos mänginud. «Novembris on kavas teha kaks sõpruskohtumist, et saaksime mänguliselt pildi ette,» märkis ta.

Et suurem osa poisse harjutab nüüd samas akadeemias, õpib ühes koolis ja ööbib samas ühiselamus, siis on see Rooba hinnangul parim asi, mis võistkonnavaimu kasvatamisel nendega juhtuda saaks.

«Poisid on tihti koos, teavad üksteist, saavad üksteisest aru – ka jalgpallimängus on nii, et juba ühest pilgust pead oma sõpra ja meeskonnakaaslast mõistma,» põhjendas­ ta.

Samuti näitab Rooba ütlust mööda aeg, mis noormeestest kolmeaastase akadeemia järel saab. «Ainult sel põhjusel, et saada Eesti liigadesse mängijaid juurde, me jalgpalliakadeemiat kindlasti ei tee,» selgitas ta. «Plaan on neist ikka tippjalgpallureid koolitada. Nende seast võiks tulla nii koondislasi kui neid, kes pääsevad välismaa liigadesse mängima.»

Valmib kauaoodatud jalgpallihall

Kõik muudkui räägivad, et meie jalgpalluritel tuleb rohkem treenida. See pole aga Meelis Rooba ütlust mööda ainus asjaolu: treenida on küll vaja, aga targasti. Nii, et areneksid füüsiliselt osavad ja võimalikult heade tehniliste oskustega targad mängijad. Selleks on nüüd aega vähem kui kolm aastat.

Küsimusele, kas treenerina jagab Rooba hoolealustele ka tarkust, kuidas meelemürkidest hoiduda, tüdrukutega käituda, mõistliku pikkusega und oluliseks pidada ning täisvääruslikku toitu eelistada, vastas too, et neil noortel meestel tuleb osa asju omal nahal läbi teha. «Kui sööd või magad kehvasti, siis on sul järgmisel päeval halb olla, ja kui selle tõe vastu eksid, alles siis jõuab treeneri jutt kohale,» arutles ta. «Kolm aastat on piisav aeg, et suuremad vead ära teha, hiljem on juba lihtsam. Paide pluss on muidugi see, et ahvatlusi on vähem ja nädala sees on õhtuti linn pime. Ka ühikates on kord majas ja pärast kella 22 keegi niisama ei liigu.»

Detsembri alguses peaks Paides pidulikult avatama kauaoodatud jalgpallihall.

Meelis Rooba märkis, et jalgpalli mängitakse õues ja senikaua, kui lund pole, treenivad nad ikka väljas.

Samas parandab hall kindlasti treeningtingimusi. «Eelmisel aastal nägime hästi, milline meie talv on. Saime kunstmurustaadionil vist kaks korda trenni teha, sest väljak oli kogu aeg jääs. Kasutasime treeninguteks hoopis Rapla jalgpallihalli, ainuüksi ajavõit Paide kasuks on kaks tundi,» selgitas ta. «Jalgpallihall annab meile ilmast sõltumatuse. Meid on ju palju, kui olla mitmekümnekesi kusagil saalis, siis pole see kindlasti halli tingimuste ja avarusega võrreldav.»

Meelis Rooba on tänulik ka Järvamaa kutsehariduskeskuse õpetajatele. «Olen saanud aru, et poiste ja nende suhtumisega ollakse rahul. Ka käivad nad koolis ühtemoodi riides, jäävad silma ja peavad korrektselt käituma,» lausus ta. «Õppimine on loomulikult individuaalne, osale kergem, osale raskem. Üks asi on neil ühine: peaaegu nad kõik on tulnud kodudest ühiselamusse­ ja peavad saama iseseisvalt hakkama. Kui neid kunagi ootab sportlastena välismaa ees ja kui neil on üksi elamuse kogemus all, siis see on väga suur pluss.»

Jalgpalliakadeemia suurema töökoormuse rütmis elab järgmised kolm aastat ka treener Meelis Rooba. «Kui tulin oma kuus aastat tagasi Paide linnameeskonna noortesüsteemi, siis oli meie plaan panna kohe akadeemia tööle. Asjad nii lihtsalt ei näinud, aga nüüd, jalgpallihalli valmimise künnisel, on asi saanud sisse uue hoo,» lausus ta.

Meelis Rooba usub, et Eesti jalgpalli tulevik sõltubki sellistest akadeemiatest ja et neid tehakse ka teistesse linnadesse. Esimesi tulemusi on oodata juba nelja-viie aasta jooksul.

Veiko Veskimäe

Paide linnameeskonna president

Jalgpalliakadeemia algus pole märgiline ja teed näitav samm mitte ainult meile, vaid Eesti jalgpallile tervikuna. See võimaldab ju veelgi paremini noortetööd teha, lisaks järvalastele tuua akadeemiasse talente üle Eesti ning aidata neil kõigil oma karjääri parimal viisil arendada, toota mängijaid linnameeskonnale, koondistele ja miks mitte ka välismaale.

Veiko Veskimäe. Foto: Dmitri Kotjuh

Nagu kogu noortetöö, on ka linnameeskonna jalgpalliakadeemia juures olulised kompetentsed treenerid ja klubi personal, noored ja infrastruktuur.

Treenerkonna kasvatamisse oleme juba panustanud. Et akadeemiasse ootame peaasjalikult ikka noori, kes tahavad saada jalgpalluriks, siis noored on valmis tulema ja lastevanemad valmis oma võsukese meile usaldama, kui treeningtase on väga kõrge.

Ka jalgpallitaristule oleme viimastel aastatel kõvasti tähelepanu pööranud ja jalgpallihalli valmides on meil vaat et Eesti parimad tingimused.

Loomulikult usun sedagi, et ka akadeemiata on linnameeskond noortele atraktiivne klubi, kuid koos sellega võiksime jalgpallinoortel olla esimene valik.

Paidest kui kohast rääkides, siis pean siin tegutsemist kindlasti plussiks. Tulla 50 minutiga mööda väga head teed Tallinna kesklinnast ilusasse väikelinna, kus ootavad kõik võimalused suurepärasest infrastruktuurist parimate spetsialistide ja tasemel hariduseni.