Arenguseminaril avati Kesk-Eesti arenguleppe sisu ja tähtsus

Foto: SA Järvamaa

Eelmisel nädalal korraldas SA Järvamaa koostöös Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga Järvamaa arenguseminari, mille käigus tutvustasid Sigrid Soomlais, Rainer Eidemiller ja Kersten Kattai Kesk-Eesti arengulepet. Kesk-Eesti arenguleppes osalevad lisaks Järvamaale ka Rapla-, Viljandi- ja Lääne-Virumaa.

Regionaalarengu asekantsler Sigrid Soomlais tõi välja, et regioonides on ebavõrdsus, killustatus, tegevuste kohatine dubleerimine ja ühisvaate puudumine. Nende probleemide lahenduseks ongi arengulepped, mis võimaldavad erinevatel maakondadel koos edasi minna, sest ühelt poolt on selgem ülesannete jaotus ja teisalt väheneb killustatus.

Rainer Eidemiller selgitas, et kuigi Kesk-Eesti regioon ajalooliselt puudub, on vajadus selle piirkonna arenguleppe järele suur ressursside vähenemise tõttu. Kuna tegemist on pilootprojektiga, on esialgu võetud fookuseks ettevõtluskeskkonna arendamine, mis on ettevõtjate poolne soov. Vastuseks küsimusele, kuidas erineb see arengulepe maakonna arengustrateegiast, põhjendas Eidemiller, et arenguleppe üks osaline on ka riik, mistõttu on suurem tõenäosus, et see ellu viiakse.

Ettekandega ettevõtluskeskkondadest esinenud Olavi Israel andis vaate sellele, mida ettevõtja päriselt vajab ning kust ta selle leiab. Üheks olulisemaks vajaduseks on kuuluvus ning seda saab ettevõtja ettevõtluskeskkonnast, mis võib olla alates huubist kuni teaduspargini. See viiski järgmise teemani – Kesk-Eesti teaduspark, mis võimaldaks tuua läbi hangete siia piirkonda täiendavaid vahendeid.

Vahepeal esines veebi teel Ave Viks Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumist ettekandega Euroopa Komisjoni toetusmeetmest "Innovation for place-based transformation" (Innovatsioon paikkondlikuks muutuseks), mis on mõeldud innovatsiooni toetamisele ja edendamisele konkreetse väljakutse/muutuse valdkonnas, tõstes teadlikkust, arendades oskusi ning viies läbi katsetegevusi valitud osalejatega. Viks soovitas kindlasti sellest meetmest osa võtta ning vajadusel aitab ka taotluse kirjutamisel.

Kersten Kattai andis ülevaate sellest, kuidas toimusid arengleppe probleemide ja lahenduste sõelumise protsessid. Kõige olulisemaks küsimuseks pidas ta seda, kuidas panna ministeeriumid mõtlema regionaalsel tasandil.

Kattai viis osalejatega läbi ka töötube, millega otsiti vastuseid küsimustele: kuidas maakonna omavalitsuste koostöö ja SA Järvamaa saavad aidata omavalitsusi ja ettevõtjaid nende väljakutsetega tegelemisel ning kuidas Kesk-Eesti regionaalne arengulepe aitab Järvamaal sellest kasu lõigata.

Päeva võttis kokku SA Järvamaa juhatuse liige Pipi-Liis Siemann tõdemusega, et parem on laeval olla kapten või tüürimees kui kaasreisija. Millegi uue tegemisel on küll riskid suuremad, aga samuti ka võimalik kasu. Lisaks on konkurentsivõimet regioonina parem suurendada. Soov on kindlasti pilootprojektiga edasi minna ja plaanitu ära teha.

Kesk-Eesti arengulepe allkirjastatakse 13. detsembril.