:format(webp)/nginx/o/2022/04/20/14494849t1hdcc3.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/11/08/16473700t1h5e19.jpg)
- Üks võtmetähtsusega eesmärk on töökohtade loomine
- Uusi ja nüüdisaegseid elamuid napib
- Lõpuks tuleb rääkida ka Järvamaa kuvandist
Kui soovime, et Järvamaa oleks elujõuline ja eeskujulik piirkond, vajame täpsemat ja ühtsemat suunda, kus maakonna areng poleks poliitiliste vastuolude, vaid ühise visiooni kütkes.
Maakonna arenguks on hädavajalik kolme omavalitsuse ühtne pingutus. Veel 20 aastat tagasi, kui maakonnas oli 16 omavalitsust, suudeti koos tegutsedes saavutada suuri asju: rajada Järvamaa haigla, Väätsa prügila ja Järvamaa ühistranspordi keskus. Need projektid olid märgilise tähendusega, näidates, mida ühiselt tegutsedes on võimalik saavutada.
Praegu tundub, et puudub ühine suur eesmärk, mille nimel koostööd teha. Meil on vaja uut sihti, uut Järvamaa haiglat, mis innustaks ja ühendaks omavalitsusi ning looks tugeva aluse maakonna edasisele arengule.
Selgete ja konkreetsete eesmärkide seadmine on kriitilise tähtsusega. Iga omavalitsuse volikogu liige peaks teadma une pealt, mille poole maakond pürgib. Kuigi Järvamaa arengustrateegia on sisukas ja määratleb valdkondlikud sihid, on see sageli liiga üldine ja laialivalguv. Vajame konkreetset ühele leheküljele mahtuvat nimekirja näiteks kolmest peamisest eesmärgist, mille poole püüelda – kindlat ja motiveerivat, samal ajal realistlikku plaani. Selline selgus annaks nii omavalitsustegelastele, ametnikele kui ka elanikele suuna, kuhu panustada oma jõud ja energia.
Üks võtmetähtsusega eesmärk on töökohtade loomine. Pole ilmselt üllatus, et inimesed liiguvad sinna, kus on head ja kõrgelt tasustatud töökohad. Just need peaksid olema Järvamaa sihtmärk. Kõrgelt tasustatud töökohtadega käib käsikäes kvaliteetne haridus. Kui mõni ettevõte soovib Järvamaale laieneda, siis peame olema valmis pakkuma neile inimesi, kes on spetsialiseerunud antud valdkonnale. Siinkohal on hea eeskuju Pärnu, kus kutsehariduskeskus on reageerinud tuuleparkide rajamisele ning koolitab nüüd tuulegeneraatorite hooldustehnikuid. Järvamaa peaks järgima sama eeskuju, et valmistada ette oma tööturgu vastavalt tuleviku vajadustele.
Samuti on oluline pöörata tähelepanu elukeskkonnale. Kuigi koolid, lasteaiad ja kultuurimajad on renoveeritud ning paljudes piirkondades on loodud kaunis avalik ruum, tekitab muret elamumajandus. Uusi ja nüüdisaegseid elamuid napib, mis võib kujuneda tõsiseks takistuseks spetsialistide ja nende perede maakonda tulekule. Peame panustama uue elamufondi loomisse (nende hulgas üürimajad) ja praeguste hoonete nüüdisajastamisse, et pakkuda konkurentsivõimelisi elamistingimusi.
Järvamaa puhul ei saa alahinnata ka infrastruktuuri tähtsust. Tõhus ja nüüdisaegne transpordivõrgustik on kriitilise tähtsusega, et toetada inimeste igapäevaliikumist ja ühendust suurte tõmbekeskustega. Peame seisma selle eest, et Mäost oleks võimalik Järvamaa inimestel bussi peale minna. Peame seisma ühiselt selle eest, et Türilt väljuks aina tihedamini rong Tallinna poole. Kui Järvamaa suudab tagada parema ligipääsu, võib see olla määrav tegur uute elanike ja investorite tulekul.
Lõpuks tuleb rääkida ka Järvamaa kuvandist. Kas oleme lihtsalt üks piirkond Kesk-Eestis või suudame näidata, et meil on midagi enamat pakkuda? Ajalooliselt on olnud Järvamaa edukas põllumajanduspiirkond. Põllumajandusega seostub ilmselt paljudele ka rohemajandus, mis võiks saada meie tulevikusuunaks. Rohemajandus ja kestlikud lahendused võiksid olla meie uus suund, kuhu suuname rohkem ressursse ja tähelepanu. See annaks Järvamaale selgelt eristuva identiteedi.
Järvamaa tulevik sõltub sellest, kui täpselt suudame oma sihiku seada ja kui järjekindlalt üheskoos eesmärkide poole püüelda. Koostöö, konkreetsed plaanid ja julged otsused on need, mis aitavad Järvamaal liikuda uue arengu poole.