Parempoolsete majandustunnis “Kuidas riigieelarves miljard kokku hoida?” kohtunud eksperdid ja investorid tõid esile Eesti majanduspoliitika peamised murekohad: riiklik ülekulutamine, suutmatus investeeringuid meelitada ja vohav ülereguleerimine.
Kirjanen: Eesti peab ennast langusest välja investeerima
“Esimene asi riigieelarvega on see, et inimesed peavad aru saama, kuhu raha tegelikult kulub,” ütles ettevõtja ja investor Raul Kirjanen. Riigieelarve läbipaistmatus, asjaolu, et selle mõistmine on keerukas ka tugeva finantstaustaga ekspertidele, on tema hinnangul üks praeguste probleemide juurpõhjuseid. “Muudatusi tuleb teha seal, kus neid on võimalik teha. Alati, kui jutt läheb kärpimisele, küsivad poliitikud, et kas te tahate tõesti õpetajate palku langetada. See ei pea nii olema,” rõhutas ta.
OIXIO grupi juhatuse esimees Ivo Suursoo ütles, et esimene samm riigieelarves miljardi kokku hoidmiseks peab olema julge otsus külmutada üheks aastaks kõik kulud. Ta tõi esile, et Eesti tulevase majandusedu võti saaks olla tehnoloogiainvesteeringutes – peaksime võtma endale eesmärgiks olla uute tehnoloogiate rakendamisel kõige kiiremad.
Luminori peaökonomist Lenno Uusküla märkis, et riigi ülesanded on pidevalt kasvanud, ei ole lihtne valida, mida eelarvest välja visata.
Finantsekspert ja Parempoolsete asutajaliige Alar Voitka täpsustas, et viimase viie aastaga on keskmine palk kasvanud 40%, riigi tulud 50% ja kulud 60%. “Me oleme jõukamad kui varem, aga kulud on liikunud kiiremini kui tulud,” nentis ta. “Kui sa kulusid ennaktempos tõstad, siis sa jäädki neid tuludega taga ajama. Meil on kulud tuludest aasta võrra ees, nende kärpimine on aga poliitiliselt ebapopulaarne samm, milleks praegusel valitsusel pole julgust,” ütles Voitka.
Kirjaneni sõnul leidub riigi keskaparaadi struktuurides piisavalt kärpekohti, konkreetseks näiteks tõi ta hiljutise kokkupuute Keskkonnaametiga. “Sain Keskkonnaametilt pragada, et tegin oma õunapuuaiale tara ümber. Sellega tegeles neli ametnikku,” ütles Kirjanen. “Mida suurem on Keskkonnaameti eelarve, seda rohkem tuleb piiranguid. Ametnike võime endale töökohta kindlustada ja regulatsioone kirjutada on äraütlemata tõhus, see paneb ka majanduskasvule väga suure põntsu,” tõdes ta.
Kulude kärpimise kõrval tuleb leida teid naabritest kiirema, pikaajalise ja püsiva majanduskasvu saavutamiseks. “Kui Eestisse uuesti investeerima ei hakata, siis on väga raske näha, kust meil see majanduskasv peaks tulema,” märkis Kirjanen.
Esimese sammuna selleks tuleb Eestisse meelitada suuri, miljarditesse ulatuvaid investeeringuid. “Meie probleemi üldine nimetus on õigusselguse puudumine, midagi peab muutuma, et Saksa või Briti investorid meile tuleksid,” täpsustas ta. “Tootmisinvesteeringu tegemine, tasuvuse ennustamine on äärmiselt keeruline, kui sa ei tea, millised on lähitulevikus maksud, milliste regulatsioonidega pead arvestama,” ütles ta. Kirjanen lisas, et Eestis on väga levinud NIMBY-hoiak, päris paljud asjad seisavad just selle taga.
Suursoo lisas, et pikemas vaates tuleb mõista, et Eesti ei pääse haridusreformist, aja nõuetele vastava haridusega inimesed on pikaajalise ja kestliku majanduskasvu puhul võtmetähendusega. Uusküla hinnangul on hariduslikus mõttes meie suurim probleem praegused 40-50 aastased töötajad, kelle oskused hakkavad vananema. “Me peame hoidma haritust ja oskusi üle ühiskonna, mitte ainult noortel,” ütles Uusküla. “40-50 aastased peavad veel oma 30 aastat tööturul aktiivsed olema.” Kirjanen tõdes, et Eesti ülikoolid õpetavad üha vähem insenere – pikas perspektiivis kujuneb sellest tõsine probleem.
Arutelu juhtinud ettevõtja ja Parempoolsete asutajaliige Andrus Kaarelson märkis, et Eestil on vajalike muudatuste tegemisega väga kiire – riigieelarves süveneb miinus, samal ajal tõuseb riigivõlg ja valitsus tõstab makse. “Ka järgmisel ja ülejärgmisel aastal on riigieelarvest miljard puudu,” tõdes ta. “Sellest spiraalist väljumiseks on kaks vahendit, kärpimine ja investeeringud. Peame ennast sellest olukorrast välja investeerima, mõlemas suunas on vaja kohe tegutseda,” rõhutas Kaarelson.