Uuring: iga neljas Järvamaa inimene ei usu väärikasse vanaduspõlve

Pikas perspektiivis polnud teisest pensionisambast lahkumine paljude jaoks ehk parim otsus, kuna lahkujad on ilma jäänud arvestatavast pensionivara kasvust. Foto: Marko Saarm

23% ehk ligi veerand Järvamaa inimestest ei usu, et nende tänased finantsotsused tagavad pensionieas soovitud elujärje, selgub LHV tellitud Norstati uuringust. Lisaks ei oska koguni 55% Järvamaa inimestest öelda, kas nende tänased finantsotsused tagavad toimetuleku pensionipõlves või mitte.

LHV Varahalduse juhatuse esimehe Vahur Vallistu sõnul on surve Eesti pensionisüsteemile tugev. Pensionäride arv suureneb, kuid tööealiste oma väheneb. “Isegi tänast keskmist riiklikku pensioni on sotsiaalmaksu senise taseme juures keeruline säilitada. Ühtlasi aitab riigipension küll katta baasvajadused, aga iseküsimus on, kas see on tulevik, mida endale soovime? Peamised hoovad rahalise kindlustunde kasvatamiseks on iga inimese enda kätes ja Eestis on pensionisammaste näol selleks tulemuslikud võimalused olemas,” ütles Vallistu.

Tihti ei mõtle inimesed enda kapitalivajadusele enne, kui pensioniiga juba tugevalt uksele koputab. “Rusikareegel on, et pensionieas kulub mugavaks äraelamiseks umbes 75% praegusest sissetulekust. Eesti riiklik pension küündib tulevikus analüüsidele tuginedes seevastu vaevalt kolmandikuni keskmisest palgast,” avas Vallistu, miks on oluline ka ise tulevikuks säästa.

Paljud Eesti pensionärid ei saa endale koduseks jäämist lubada, sest sellega kaasneb suur vaesusriski langemise oht. Täna seisab vaesuse või sotsiaalse tõrjutusega silmitsi iga teine Eesti pensionär. “Riiklikust pensionist väärikaks vanaduspõlveks ei piisa ja leibkondade keskmised säästud on väikesed. Seetõttu töötavad paljud inimesed senikaua, kuni tervis vähegi lubab. Pensionisammastes kogumine on justkui märkamatu võimalus tulevikuks puhvrit kasvatada ja endale paindlikkust tekitada,” märkis Vallistu.

Isegi kui 45-aastane keskmist Eesti brutopalka ehk 2000 eurot teeniv inimene alles hakkab II sambasse investeerima ja suunab sinna 6% oma brutopalgast, jõuab talle pensionieaks koguneda 66 000 eurot. Lisades sellele Eesti keskmine II samba fondide aastane nominaaltootlus alates 2002. aastast (3,9%), kasvab kogutud vara väärtus ligi 95 000 euroni. “Kontole igakuiselt laekuvast rahast on iseäranis kasvavate hindade korral keeruline kõrvale panna. Ometi aitab säästmise automatiseerimine tagada, et kogu palk ei kulu tarbimiseks,” sõnas Vallistu.

Huvi enda finantstuleviku ja selle kujundamise vastu on väärika vanaduspõlve vundament. Just teadmatuses ja ükskõiksuses peituvad vaesusriski juured, mis on rahatarkuse põhisoovitusi järgides hästi ennetatavad. “Investeerimist tasub alustada maksusoodustusega võimalustest ja muuta säästmine automaatseks. Pensionisammastes kogumine on üks mõjusamaid otsuseid finantskindluse kasvatamiseks pika perioodi vältel. Seda enam, et paljude Eesti inimeste jaoks on II sammas nende peamine finantsvara,” märkis Vallistu. Ta lisas, et pensioniikka jõudes on Eesti meestel keskmiselt elada jäänud 15 aastat ja naistel 20 aastat. Aeg on investori parim sõber ja seetõttu tasub erinevate võimalustega aegsasti tutvuda. “Näiteks on nüüd võimalik tõsta isiklikku panust II sambas 4- või 6-protsendini, mis annab vara väärtuse kasvule veel suurema võimenduse,” ütles Vallistu.

II samba sissemakseid saab 30. novembrini suurendada enda kodupangas või www.pensionikeskus.ee lehel. Maksed hakkavad uue soovi järgi liikuma 2025. aasta jaanuarist. Avaldust maksemäära muutmiseks saab teha ka pärast 30. novembrit, kuid siis rakendub uus määr alles 2026. aastast.