Siin kopsitakse, seal saetakse, mehed viivad laudu majja, mässavad tööriistadega, keegi turnib ronida tellingutele ja sealt edasi poolenisti plekiga kaetud katusele. Lõuna-Järvamaa metsapadrikutes Rassi külas asuvas Vanapagana metsamajas ja selle lähedal on viimastel kuudel kihanud kui sipelgapesas.

«Keerad enne Laupat Pärnu­–Rakvere maanteelt maha ja sind ootavad pikad-pikad metsateed. Asfaldist saab kruus, kruusast suuremad-väiksemad augud, mets tuleb kord teele lähemale, kord kaugeneb ja taamal võib näha metskitsekarju. Siin on rahu, siin on vaikus, ei vastutulijaid ega möödasõitjaid – pole ime, miks loodusesõbrad seda kanti armastavad.»

Jõuan just neidsamu mõtteid mõelda ja tähelepanekuid teha, kui juba näitab teeviit Vana­pagana metsamaja poole. Järgneb mahapööre, sõit veelgi kitsamal porisel teel ja minu ees avanebki väikese maja suur ehitustanner.