Neljapäevase Järva Teataja tutvustus

Foto: Järva Teataja

Neljapäevane Järva Teataja kirjutab:

* Teisipäevast muutus 46 Väätsa rahvamaja akent lummavaks jõulumuinasjutuks. Iga aken jutustab oma loo, sisendades vaatajasse rõõmu ja meeleolukat pühadeootust. Vaateaknaid meisterdati Väätsal kaheksandat aastat järjest ja nende tegijad olid peamiselt kohaliku kogukonna liikmed. Aktsioonis osales ligi 150 inimest.

* Teisipäeval kella 6.50 ajal sai häirekeskus teate, et ööl vastu teisipäeva on Paidest Aasa tänavalt maja eest varastatud valget värvi sõiduauto Škoda Kodiaq. Auto omaniku tuttav selgitas Järva Teatajale, et ärandamine avastati Paide äärelinnas asuva kortermaja eest teisipäeva­ varahommikul. «Autoomanik käis eile õhtul oma tütrega poes, tütar tahtis autot ise lukku panna, kuid unustas ja jättis võtmed autosse. Omanik ärkas hommikul, tahtis soojenduse tööle panna, kuid avastas, et kodus tavapärases kohas võtmeid ei ole ja auto on kadunud. Edasi helistas ta politseisse ja postitus läks ka sotsiaalmeediasse,» lausus ta. «Ei läinud kaua aega, kui meieni jõudsid pildid ja videod öösel juhtunust. Tean, et keegi viidi juba politseijaoskonda.»

* Kuus arendajat plaanib rajada Järva valda kuni 109 tuulegeneraatorit, mille tipu kõrgus võib ulatuda 270 meetrini. Tuulikud jaotuvad kahe piirkonna vahel: 74 neist peaksid kerkima Imavere-Koigi, Koeru ja Kareda piirkonda ning 35 Reinevere, Roosna, Jõgisoo, Rava, Raka ja Kurisoo lähistele. Pärast infokoosolekuid on valla kogukonnad hakanud ühendama jõude, et mõista, milline mõju võib olla sellistel rajatistel nende elukeskkonnale. Üheskoos on otsitud kontakte ja kogemusi üle Eesti, aga ka teiselt poolt piire.

* Esmaspäeval tähistas Naiskodukaitse Järva ringkond Järva-Jaani kultuurimajas oma taasloomise 25. aastapäeva. Pidulik sündmus tõi kohale nii kunagised ringkonna taasasutajad kui ka palju külalisi. Tunnustati aasta jooksul silma paistnud liikmeid ja tänati koostööpartnereid.

* Terje Toomistu on 1990. aastate Paide tüdruk, kelle lapsepõlve saatis tohutu vabanemise diskursus – vägev võimalusi täis Lääs terendas nii ühiskonnas laiemalt kui igapäevasuhtluses. Nagu paljud eakaaslased, soovis ka Terje­ välis­maad näha. Nii otsis ta juba teismelisena ja hiljem üliõpilasena võimalusi lääneriikidesse reisida. Intervjuus räägib Terje oma kokkupuutest eluga teistes riikides õpingute ja töö kaudu, millest viimased aastad on sisustanud uurimisprojekti «Noored eestlased välismaal» juhtimine. Ta avab põgusalt ka uurimisprojekti tulemusi.