Saada vihje

PILDID Järvamaa lennuväljale kerkis miljonite eest klaaskupliga hoone

Koigi murulennuvälja serva rajatud mehitamata lennuvahendite väljaõppekeskus on valmis, ametlik avamine tuleb uue aasta alguses. Foto: Kuido Saarpuu
Copy
  • Uus väljaõppekeskus kerkis eikuhugi ja nüüd on see peaaegu valmis
  • Tulevikus võiks kompleks enamuse ajast olla kasutuses
  • Üks huvilistest on KL Järva malev

Alles see oli, kui Paide MEKi töömehed pidasid Koigi murulennuvälja serval võitlust lume, tuisu ja külmaga ning ehitustandril oli raske aru saada, millised kraavid pärinevad pioneeride rajatud kaevikuliinist ning millised on kaevatud hoone vundamendi ja betoonitööde tarvis.

Igal juhul läks nii, et mehitamata lennuvahendite väljaõppekeskusele pandi veebruaris nurgakivi, talvest sai pikkamööda kevad, kevadest suvi ja juuni alguses peeti sarikapidu. Aasta lõpul on asjad sealmaal, et siinmail vägagi uuenduslik keskus on valmis. Võib öelda, et üle aastakümnete on Koigi lennuväljal nüüd esimese hoone – droonikeskus­.

Riigi kaitseinvesteeringute keskuse lõuna portfelli juht Peeter­ Karja sõidab para­jasti Tartust Tallinna koosolekule, kuid teeb poolel maal maanteelt mahasõidu, et väljaõppekeskuse­ arenguid tutvustada.

Riigi kaitseinvesteeringute keskuse lõuna portfelli juht Peeter Karja sõnul on vähemalt korra aastas Koigi murulennuväljal rahvusvahelised, tihti langevarjudessantidega õppused.
Riigi kaitseinvesteeringute keskuse lõuna portfelli juht Peeter Karja sõnul on vähemalt korra aastas Koigi murulennuväljal rahvusvahelised, tihti langevarjudessantidega õppused. Foto: Kuido Saarpuu

«Oleme praegu (novembri keskpaigas – toim) keskusega sealmaal, et suuremad ehitustööd on läbi, jäänud on teha mõningaid elektritöid, lõpukoristus ja komplekskatsetus. Mööbel on samuti tellitud ja pidulik avamine on uue aasta alguses,» selgitab ta.

Ka Karja nõustub, et kõige kriitilisem oli mehitamata lennuvahendite väljaõppekeskuse ehitusel teha talvel külma ja lumega müüri- ja vundamenditöid. «Edasi läks kõik tõusvas joones, sest ülejäänud ehitus jäi soojemasse aega ja niivõrd palju energiat kütmiseks kulutada polnud enam vaja,» lausub ta. «Kõik tarned on olnud samuti graafikus ja läinud suuremate tõrgeteta.»

Ringkäigu ajal on hoone juures näha paari-kolme ehitajate autot, suurem tehnika on oma töö teinud, soojakudki on ammu läinud. Sees käib viimaste põrandate lihvimine ja liistude­ panek.

Hoone on avar ja helge. Oma osa selles on suurtel akendel, mis ühest küljest avanevad metsatuka ja teisest küljest avara­ murulennuvälja poole.

Väljast on kaht tooni puitkatte­ saanud keskus valmis ning pakub klassikaliste halli betooni karva riigikaitseobjektidega võrreldes pisut enam silmailu. Droonikes­kuse erilisim element, 360kraadise vaatega klaastorn, on paigas, kuid veel seadmetest tühi.

Koeru–Mäeküla teelt väljaõppekeskuse juurde viiv teeots on kahasse Paide linnavalitsusega saanud uue kruusakatte­. Poolel maal seisab kaitseliidu Järva maleva korrapidaja telefoninumbriga keelumärk, seega ei tohiks tavainimesel ilma põhjuseta keskuse juurde asja olla. Hoone ümber aeda ei tule, valveülesannet täidab kaugjälgimise teel hulk kaameraid.

Praegu ümbritseb hoonet killustikukattega parkla, aga see nii ei jää. Peeter Karja selgitab, et killustik on mullaga võrdlemisi segunenud ja sinna on külvatud muruseeme. «Ükski selline väljaõppekeskus ei ole avamispäevaks täiesti valmis,» ütleb­ ta. «Kui keskust hakatakse aktiivselt kasutama, siis on näha­, kas on vajadust näiteks välisliitumiste, konteiner- või telkimisplatside järele. Minu huvi­ on, et hoone läheks aktiivsesse kasutusse.»

Karja lisab, et vähemalt kord­ aastas on Koigi murulennu­väljal rahvusvahelised, tihti ka langevarjudessantidega õppused. «Teadmine, et siin on sellisteks tegevusteks palju ruumi ja head võimalused, on juba ammu olemas. Nüüd, uue väljaõppekeskuse valmimisega, on veel üks võimekus juures,» selgitab ta. «Samuti pole uuest keskusest kaugel Järva maleva lasketiir Eiveres.»

Et suur hoone on ehitatud peaaegu ei kuhugi, on see tehtud nii autonoomne kui võimalik: sooja annab maaküte, vesi­ tuleb puurkaevust ja reovesi läheb eraldi rajatud puhastisse.

Söögiblokk. Vaevalt olete sedavõrd pikka köögimööbliga seina kunagi näinud.
Söögiblokk. Vaevalt olete sedavõrd pikka köögimööbliga seina kunagi näinud. Foto: Kuido Saarpuu

Kolmekorruselises hoones on 1300 ruutmeetrit pinda, kus asuvad õppeklassid, laod ja varustuse hooldusruumid ning majutus-, sanitaar- ja vaba aja veetmise ruumid.

Mehitamata lennuvahen­dite väljaõppekeskus valmis Eesti ja Luksemburgi koostöös ning läks maksma ligikaudu 3,3 miljonit­ eurot.

Väljaõppekeskus Koigi murulennu­välja territooriumil hakkab toetama kaitseliidu Järva maleva, kaitseväe ja liitlas­üksuste tegevusi õppeväljal. See mitmekesistab üksuste välja­õppe võimalusi ja lahendusi­ ning võimaldab teha liitlas­tega koostööd ja arendustegevusi.

Tagasi üles