Saada vihje

Gustav Ernesaksa Fondi stipendium läheb kevadpealinna

Copy
Kultuurkapitali Järvamaa ekspertgrupi elutööpreemia pälvib tänavu muusikaõpetaja ja koorijuht Tiiu Schüts.
Kultuurkapitali Järvamaa ekspertgrupi elutööpreemia pälvib tänavu muusikaõpetaja ja koorijuht Tiiu Schüts. Foto: Dmitri Kotjuh

Täna, Gustav Ernesaksa 116. sünniaastapäeval, andis Eesti Rahvuskultuuri Fondi Gustav Ernesaksa allfondi nõukogu teada, et laulutaadi nimelise koorimuusika edendamise stipendiumi pälvib sel aastal Järvamaa kauaaegne muusikapedagoog ja koorimuusika edendaja Tiiu Schüts. Fondi õppestipendiumi saab noor dirigent Martin Einmann. Stipendiumid antakse pidulikult üle veebruaris toimuval Eesti Kooriühingu aastagalal.

Gustav Ernesaksa fondi nõukogu esimehe Aarne Saluveeri sõnul otsustas nõukogu Eesti Kooriühingu ettepanekul tunnustada arendustipendiumiga Türil aastakümneid tegutsenud koorijuhti, muusikaõpetajat, koorimuusika edendajat ning ka Järvamaa laulupidude kauaaegset üldjuhti Tiiu Schütsi. Nõukogu esimees tõi esile tema silmapaistvuse olulistes rollides kooriliikumise edendajana kevadpealinnas Türil, kus Tiiu juhatab poiste-, neidude ja kammernaiskoori ning samuti Türi Põhikooli lastekoori, annab nendega aktiivselt kontserte ning osaleb festivalidel nii kodu- kui ka välismaal. „Ta on kõik koorid viinud väljapaistvale tasemele, nii et neid võib auga lugeda Järvamaa esinduskollektiivideks,“ ütles Saluveer.

Gustav Ernesaksa nimelise fondi nõukogu esimehe sõnul on oluline märgata muusikuid, kes on oma muusikalisel teekonnal jõudnud erinevale kaugusele. „Käesoleval aastal on preemia saajateks üks hiiglaslike kogemustega koorijuht ja üks noor koorijuht, kes on alles oma teekonna päris alguses. On ülioluline märgata ja esile tõsta kõiki neid selliseid inimesi, kes viivad meid iseoma laulu- ja tantsupeo poole. Need inimesed on ühiskonnas ühtsuse loojad ning kooriliikumise, kui meie emakeelse vaimuruumi elushoidjad ja edendajad. Ilma nende ühiskonda liitvate inimesteta võib tänane hektiline olukord viia meid kergesti selleni, et enam ei saada aru, mille eest me peaksime seisma. Vohava meelelahutusliku maailma sees on see eriti kõva kangelastegu. Paraku seda ju väga tähele ei panda ega sageli ei tähtsustata“, lausus Saluveer.

Tagasi üles