Järvamaal peetakse meeles Vabadussõda

Vabadussõjas võidelnute mälestushetk. Foto: Dmitri Kotjuh

Vabadussõja relvarahu 105. aastapäeval, 3. jaanuaril toimuvad Järvamaal traditsiooniliselt mälestushetked Vabadussõjas võidelnute auks ja helistatakse kirikukelli.

 

Maakonnakeskuses on mälestushetked kell 10.20 Paide Püha Risti kirikus, kell 10.45 vana rahvamaja mälestuskivi juures, kell 11.00 Reopalu kalmistul ja kell 11.30 Vodja murdelahingu mälestuskivi juures. Kell 10.30 kõlavad relvarahu aastapäeva tähistamiseks kirikukellad.

Türi kesklinna kalmistul mälestushetk toimub mälestushetk samal päeval kell 10, et austada neid, kes andsid oma elu Eesti vabaduse eest. Koeru ausambapargis on mälestushetk aga kell 10.30

Eesti lipu heiskamisega mälestatakse Vabadussõjas võidelnuid

3. jaanuaril, Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeval, heiskavad Eesti lipu kõik riigi- ja omavalitsusasutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Eesti vabaduse eest võidelnute auks ja mälestuseks on ka kõik teised oodatud lippe heiskama. Lipud heisatakse päikesetõusul ja langetatakse päikeseloojangul.

Reedel mälestatakse vaikuseminutiga Vabadussõjas langenuid

3. jaanuaril kell 10.30 mälestatakse Vabadussõjas langenuid vaikuseminutiga. Täpselt samal ajal, 105 aastat tagasi, hakkas kehtima Vabadussõja relvarahu. Vaherahu Nõukogude Venemaaga sõlmiti 31. detsembril 1919.

Vaherahu kokkulepe nägi ette sõjategevuse lõpetamise Eesti ja Nõukogude Vene vahelisel rindel 3. jaanuaril 1920. aastal kell 10.30. Vabadussõda lõppes Eesti võiduga 2. veebruaril 1920, kui kirjutati alla Tartus rahulepingule.

Iga aasta 3. jaanuaril kell 10.30 – relvarahu kehtima hakkamise hetkel – peetakse vaikuseminutit, et austada neid eestlasi ja välismaalasi, kes võitlesid Vabadussõjas ja andsid seal Eesti vabaduse eest oma elu. Ühtlasi on 3. jaanuar ka Eesti lipupäev. Eesti lipu heiskavad kõik riigi- ja omavalitsused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud, samuti võivad seda teha kõik teised.

Koos terroriohvrite, vangilangenutega ja muul viisil hukkunutega võib Vabadussõjas inimkaotuste arvuks Eestile pidada üle 6000 inimese.

Kell 10.33 esineb Vabadussõja võidusamba juures kõnega kaitseminister Hanno Pevkur, pärast kõnelevad Tallinna Reaalkooli õpilane Tau Sebastian Mölder, Eesti Korporatsioonide Liidu esindaja Lauri Linnamäe ja peapiiskop Urmas Viilma peab vaimuliku palve. Seejärel asetavad kaitseminister Hanno Pevkur, kaitseväe juhataja kindralmajor Andrus Merilo ning Kaitseliidu ülem kindralmajor Ilmar Tamm pärjad võidusamba jalamile Tallinnas.