Jaekaubanduse langus taandub

Toidupood. Pilt on illustratiivne. Foto: Eero Vabamägi

Jaekaubanduse müügimahu langus taandub tasapisi. Aastases võrdluses vähenes jaekaubandusettevõtete müügimaht protsendi võrra, kuises võrdluses jäi see aga eelmise kuu tasemele (sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud numbrite järgi), kirjutab S

wedbanki

peaökonomist Tõnu

Mertsina.

Möödunud aasta esimene pool oli jaekaubanduses küll veel nõrgem, kuid aasta teisel poolel selle maht kuises võrdluses keskmiselt juba kasvas.

Novembris mõjutas jaekaubandusettevõtete müügimahtu kõige enam majatarvete, kodumasinate ja ehitusmaterjalide müügimahu langus, samas kui suurim positiivne mõju tuli interneti teel tehtud müügimahtude kasvust.

Maksutõusudel negatiivne, intressimäärade langusel positiivne mõju

Kuigi majapidamiste rahaline seis kosub tasapisi, ei ole nende kindlustunne veel paranema hakanud ning sellel on tarbimisele tugev negatiivne mõju. Jätkuvalt on inimestele suuremaks mureks töökoha kaotus ja koos sellega oma rahalise seisu võimalik halvenemine.​

Swedbanki viimase, novembris avaldatud prognoosi järgi kasvab brutopalk sel aastal 6,5%. See suurendab kuist netopalka, kuid koos inflatsiooniga netopalk väheneb. Alampalk tõuseb sel aastal 8% ja keskmine pension 5%. Viimase kolme aastaga kasvas keskmine palk umbes sama palju kui hinnad (reaalpalk pole veel eelmise tipuni jõudnud), kuid alampalk ja vanaduspension on kasvanud hindadest tublisti rohkem.

Maksutõusude negatiivse mõju kõrval parandavad laenukohustustega majapidamiste ostujõudu intressimäärade oodatav kiire langus. 6 kuu euribor on üle-eelmise aasta oktoobrisse jäänud tipust tulnud allapoole juba ligi 1,6 protsendipunkti ja sel aastal langus jätkub. Euroopa Keskpank peaks meie viimase prognoosi järgi langetama oma hoiuse püsivõimaluse intressimäära selle aasta septembriks 1,75%-ni.

Palgakasv on küll veel tugev, kuid võrreldes varasema paari aastaga on selle hoog aeglasem. Kuna vähenenud on ka palgatöötajate arv, on aeglustunud ka kogupalga juurdekasv. Inflatsiooni arvestamata on kogupalk küll 2022. aasta langusest välja tulnud, kuid 2024. aasta esimesel kolmel kvartalil oli selle kasv ikkagi viimase 14 aasta nõrgim. Kogupalga muutusel on olnud aga tugev mõju tarbimisele.

Positiivse mõjuga peaks olema kõrge tööhõive. Töötuid oli kolmandas kvartalis küll 16 000 inimest rohkem kui kolm aastat tagasi, st enne majapidamiste kindlustunde langust, kuid samal ajal on hõivatud inimesi 42 000 rohkem. Hõivatute osakaal Eestis on Euroopa üks kõrgemaid, sealhulgas kõrgem kui Lätis, Leedus ja Soomes. Töötusemäär on küll tõusnud ja kolmanda kvartali 7,4% oli üle viimase kümne aasta keskmise (6%), kuid see jääb kaugelt alla 15 aasta taguse majanduskriisi aegsest numbrist. Samuti on registreeritud töötute arv ja töötusemäär aastatagusega võrreldes väiksem.

Hoiused kasvavad, kuid need on ebaühtlaselt jaotunud

Nõrk tarbimine ja investeeringute langus samaaegse reaalpalga kasvuga on suurendanud majapidamiste säästusid. Nii ületab majapidamiste hoiuste kasv juba pikaajalist keskmist.

Teatavasti suurenesid majapidamiste hoiused kiiresti koroonakriisi ajal ja on seni püsinud üle kriisieelse tõusutrendi. Inflatsiooni mõju arvestades on aga hoiuste ostujõud tublisti kannatada saanud. Pankade makstavad intressid on aga tähtajalised hoiused atraktiivseks teinud. Kuni 1-aastastele tähtajalistele hoiustele maksti Eestis kuni septembrini euroala kõrgemaid intresse, oktoobris oli Eesti oli teisel kohal.

Majapidamised on 37% oma hoiustest ehk 4,4 miljardit eurot paigutanud tähtajalistele hoiustele ja teenivad nendelt lisatulu. Viimati oli tähtajaliste hoiuste osakaal nii suur 10 aastat tagasi ja nendel olev raha on ligi viiendik selle aasta nominaalsest eratarbimisest. Osa tähtajalisi hoiuseid võib liikuda tagasi nõudmiseni hoiustele, kui neile makstavad intressid vähenevad, kuid osa leiab tee ka tarbimisse ja investeeringutesse.

Kuigi keskmiselt jääb majapidamistel igapäevaste kulutuste kõrvalt järele rohkem vaba raha, on hoiused väga erinevad ja ka nende kasv ei ole kaugeltki ühesugune. Näiteks on Swedbanki eraisikutest ligi kolmandikul kuu keskmisena hoiuseid vaid kuni 100 eurot ja ligi pooltel kuni 1000 eurot. Kuu lõpus aga väga suurel osa klientidest enam hoiuseid ei ole.

Automaksu ootuses on sõidukite müük teinud erakorraliselt tugeva kasv

Jaemüügimahtude languse kõrval tegid sõidukite müügimahud automaksu ootuses eelmise aasta sügisel erakorraliselt tugeva kasvu. See avaldas mingil määral mõju ka jaekaubandusettevõtete müügimahtudele. Kui aastatel 2021–2022 oli sõidukite müük 26% ja 2023. aastal 29% kogu sisekaubandusest (mootorsõidukite müük koos jaekaubandusega), siis eelmise aasta novembriks tõusis see osakaal 35%ni. See oli aastatagusega võrreldes ligi 70 miljonit eurot rohkem, millest ligi pool olid eraisikute sõidukite ostud ja mis oli 4–5% novembri jaemüügist. Sõidukite ostud aga ei tähenda tingimata kaotatud jaemüüki, kuna osa rahast võis jääda ka hoiustele.