GALERII ⟩ Paide üksikkompanii sai sajandaks sünnipäevaks väärika kingituse

Kaitseliidu Järva maleva üksus Paide üksikkompanii, mille loomisest möödus 3. jaanuaril sada aastat, sai täna väärika kingituse osaliseks - kompanii sai tagasi oma ajaloolise lipu, mida neil pole olnud kogu taasiseseisvumise aja.

Lipp on uus, kuid valmistatud 1929. aasta originaalkavandi järgi. Lipu taastamist organiseeris Paide üksikkompanii mitu aastat ning kogus selle valmistamiseks ka vabatahtlike annetusi.

Kuna traditsiooni kohaselt ei saa üksus iseendale lippu "teha", vaid see tuleb neile annetada, toimus täna Paide Vallimäel lipu naelutamise ja annetamise pidulik tseremoonia.

Naelutamine tähendab seda, et lipp kinnitatakse varda külge ning sedagi tehakse tseremoniaalselt.

Pidulikust sündmusest võttis täna osa ka Kaitseliidu ülem, kindralmajor Ilmar Tamm, kes rõhutas, et lipp on üksuse jaoks oluline sümbol ning identiteet.

Järva maleva pealiku, kolonelleitnandi Kuido Pettai sõnul on lipp kui üksuse peegel. "Selle järgi juhinduti ning seda ei jäetud kunagi maha. Nüüd võiks anda Paide üksikkompaniile ka uue eesmärgi - kasvada malevkonnaks, nagu see kunagi oli," tegi Pettai üleskutse.

Lipu õnnistas sisse Paide Püha Risti kiriku õpetaja Andres Tšumakov. Lühike vaikusehetk pühendati ka äsja lahkunud presidendile Arnold Rüütlile ning kõikidele lahkunud malevlastele.

Lipu valmistas Lipuvabriku osaühing. Lipuriide parema külje põhivärv on tumesinine, mille keskel asub Paide malevkonna embleemi asetatud kilp. Kilbil on Paide vallitorn ja ristatud kaheteralised mõõgad, mis sümboliseerivad valmisolekut oma kodu kaitsmiseks.

Kodu sümboliks on graafiliselt stiliseeritud tumeroheline metsafoon. Mõõkade käepidemete vahele on mahutatud kuldkollaste numbritega Paide malevkonna asutamise aasta ja kuupäev.

Lipu annetasid Paide üksikkompaniile Paide linn, Verston Eesti, Paide Masinatehas, Väätsa Agro ja Truckmaint.

Pidulik tseremoonia lõppes üksikkompanii ning kaasüksuste jalutuskäiguga Wittensteini tegevusmuuseumi õuele.

Kaitseliidu Järva maleva Paide malevkonna lipu lugu

Allikas: Ründo Mülts

Paide üksikkompaniile annetatud lipp on loodud ajaloolise Paide malevkonna lipu eeskujul, mis näitab üksikkompanii järjepidevust II maailmasõja eelse malevkonnaga. Paide üksikkompanii tähistab jaanuari alguses oma sajandat aastapäeva ning tähtsa verstaposti saabudes saab kunagise malevkonna õigusjärglane oma esimese ametliku lipu.

Kaitseliidu Järva maleva Paide malevkonna loomise lugu ulatub tagasi aastasse 1924, mil sai selgeks, et on tarvis kutsuda uuesti ellu kodanike omakaitse organisatsioon. Ranna-, õhu- ja sisekaitse ülema käsuga tehti rahvaväe ülematele ülesandeks asuda Kaitseliidu loomisele. Vastav korraldus tuli ka Paide rahvaväe ülemale major H. Oidermanile, kes detsembri lõpul 1924. aastal kutsus kokku Paide jaoskonna (malevkonna) asutamise koosoleku. Loodi ajutine juhatus koosseisus: H. Oiderman, R. Lepp, V. Laube, V. Limberg, J. Sõnajalg, J. Pürn, E. Puurfeldt ja F. Viidebaum. 3. jaanuaril 1925. aastal jagati Paide jaoskond (malevkond) kompaniideks: Paide, Mäo, Koigi, Esna, Anna. Pealikuks valiti R. Lepp. Malevkonna Naiskodukaitse jaoskondadest loodi kõige esmalt Paide jaoskond 12. augustil 1925. aastal. Kodutütarde organiseerimisele asuti 1934. aastal ja Paide malevkonnas pandi alus Noorkotkaste organisatsioonile 1930. aastal.

Samal aastal asusid Paide naiskodukaitsjad tegema ettevalmistusi malevkonnale oma lipu valmistamiseks. Juba naiskodukaitse tegevuse algusest peale korraldati liikmete arendamiseks ja täiendamiseks kursusi majapidamise ning käsitöö alal. Rõhku pandi rahvustunde sisendamisele referaatide, loengute ja rahvatantsu kursuste näol.

12. juunil 1930. aastal annetati jaoskonna poolt Vabadussõjas langenud mälestusmärgi Paide rahvamaja tarvis kontsertklaver. Vastav summa hangiti Paide seltskondlike organisatsioonide ja omavalitsuste kaasabil ning toetusel. Eriti energiliselt töötas annetuse heaks Adine Sööt.

22. juunil 1930. aastal, Järva maleva V aastapäeva puhul annetati Paide malevkonnale lipp. Lipu kavandi töötas välja Paide kompanii malevlane Oskar Jürgen. Lipp valmistati jaoskonna liikmete H. Hansoni, O. Laube ja A. Summeri poolt. Lipu valmistamiseks vajaliku kulu katmiseks saadi rahalisi annetusi Väätsa, Päinurme ja Anna naiskodukaitse jaoskondadelt, peale selle veel kohalikelt pankadelt ja eraisikutelt.

Kaitseliidu Järva maleva Paide malevkonna lipu õnnistamine oli üks osa Kaitseliidu Järva maleva V aastapäeva tähistamisest. Sündmus leidis aset 21. ja 22. juunil 1930. aastal. Esimene päev oli pühendatud võistlustele, teisel päeval aga pidulik tseremoonia. Sündmusest sai osa kogu Paide malevkond ning esindajad teistest Kaitseliidu Järva Maleva üksustest.

22. juunil Paide turuplatsil toimunud paraadi juhatajaks oli Järva maleva pealik major Preisberg ja vastuvõtjaks kaitseliidu ülem kindralmajor J. Roska. Lippu õnnistati Ev. Luteri- ja Ap. Õigeusu kommete järele. Naiskodukaitse Paide jaoskond oli lipu valmistaja ja annetaja, siis ulatas naiskodukaitse esinaine pr. Eilart lipu kindral Roskale, kes omakorda andis selle Paide malevkonnale pealik R. Summerile üle.

Ühtlasi jagati paraadil välja 80 Kaitseliidu Valgeristi eriliselt hoolsatele kaitseliitlastele ja naiskodukaitse liikmetele. Kindral Roska sütitava kõne järel lauldi võimsalt ja ühiselt isamaa hümni. Paraadil viibiv Poola sõjaväe esindaja hüüdis eesti keeles vabariigile „Elagu Eesti", millele kõlas vastu Poola rahva ja riigi auks kaitseliitlaste suust vägev, kolmekordne „ elagu".